MEENUTUSEKS LUGEJALE
Maailmakirjanduse ajalugu tunneb mitmeid mehi ja naisi, kes terve elu muud ei teinud kui kirjutasid, ometi tuntakse neid vaid "uhe romaani, jutustuse v~oi n"aidendi j"argi. Kindlasti tuleb niisuguste kirglike kirjutajate hulka arvata ka preestrist sulemees Antoine Francois Prevost D’Exiles (loe: prevoo degzil) ehk l"uhidalt abee Prevost, surematu armastusromaani “Manon Lescaut” (loe: les-koo) autor.
Abee Prevost s"undis 1. aprillil 1697. aastal Hesdini linnakeses Artois’ krahvkonnas Kirde-Prantsusmaal. Tema kasvatamise ja koolitamisega tegelesid jesuiidid, need suurep"arased pedagoogid, ent samal ajal ka karmid sandarmid. Poisist pidi saama preester, kuid peale vaimuannete oli loodus kinkinud talle k"a kirgliku loomuse, mist~ottu tal tekkis usuj"ungritega alatihti pahandusi. Noor Prevost p~ogenes jesuiitide juurest ja hakkas teenima s~ojav"aes. Leidmata sealgi oma vaimsete ja f"u"usiliste kirgede maandamiseks soodsat pinda, otsib Prevost uuesti lepitust usuvendadega. Kahek"umnekolmeselt, pikk benediktlaste kuub seljas, peab ta jutlusi kirikutes ning ~opetab endast nooremaid kloostrikoolides (isegi Saint-Germaindes-Pres’s, mis praegu asub lausa Pariisi s"udames). Ent noore mehe kihk ei anna talle asu, tema armuseiklused aga "arritavad kolleege, seda enam, et ta oma vahekordadest mingit saladust ei teegi, veelgi enam – ta p"u"uab neid koguni raamatutena avaldada. 1728. aastal ilmubki Prevost’ sulest “Uhe ilmaelust eemaldunud aadlimehe m"alestused ja seiklused” (Memoires et aventures d’un homme de qualite qui s’est retire du monde). See j"a"ab "uldistavaks pealkirjaks ka tema j"argnevate armastusromaanide pikale seriaalile. “Manon Lescaut” on selle sarja seitsmes raamat.
Kartes oma julgeoleku p"arast, p~ogeneb kirglik armastaja Inglismaale, viibib m~onda aega Hollandis, siis on ta j"alle Inglismaal. Temast saab usin inglise filosoofia ja kirjanduse propageerija prantslastele (hiljem t~olgib ta prantsuse keelde peaaegu k~oik Samuel Richardsoni romaanid ja muudki), asutab perioodilise v"aljaande “Poolt ja Vastu” (Pour et Contre), milles propageerib anglofiiliat tolle aja frankofiilsele publikule, kirjutab ka ise Richardsoni vaimus armastus- ja seiklusromaane ning on "uldse "a"aretult aktiivne. Prevost armastab nii elus kui ka paberil, nii pagenduses kui ka kodumaal, kuni sureb Courteuil' k"ulas Chantilly l"ahedal (mitte kaugel Conde printsi residentsist, sest kuninga n~obu tahtis lasta Prevosfl oma perekonnaloo kirja panna). Surm tabas kirglikku armastajat ja sulemeest 23. novembril 1763. aastal.
Nagu juba mainitud, tuntakse abee Prevost’d meie p"aevil vaid "uhe romaani – “Manon Lescaut” j"argi, mille t"aielik pealkiri on “Sevaljee Des Grieux ja Manon Lescaut’ t~oeline lugu” (La Veritable Histoire du chevalier Des Grieux et de Manon Lescaut), mis n"agi esmakordselt ilmavalgust 1731. aastal Amsterdamis. Prantsusmaal ilmus teos alles kahe aasta p"arast. Et aga tolle aja Euroopa haritud publik keelebarj"a"ari ei tundnud, sai raamatust juba enne kodumaal ilmumist rahvusvaheline bestseller. Ometi k~olab s~ona “bestseller” nii kauni armastusloo puhul kuidagi halvustavalt. Parandan ennast – “Manon Lescaut” on k~oigi aegade loetavaim armastusromaan. Ta on inspireerinud poeete, kunstnikke, heliloojaid (Puccini, Massenet’ ooperid). Ka eesti kirjastajaid on “Manon Lescaut” varemgi k"oitnud. Teos ilmus 1931. a. Marta Sillaotsa t~olkes. “Europeia” sarja koostajad loodavad, et meie praegune t~olge eesti lugejat endiselt vaimustab ja loomingulist inimest inspireerib. Head lugemist teile!
ESIMENE OSA
Pean viima lugeja oma elu sellesse ajaj"arku, mil ma kohtasin esmakordselt sevaljee 1 des Grieux’d 2 . See juhtus umbes kuus kuud enne mu s~oitu Hispaaniasse. Ehkki ma k"aisin harva inimeste seas, pidin t"utre meeleheaks tegema aeg-ajalt siiski m~one v"aikese reisi, mida ma l"uhendasin nii palju kui v~oimalik.
1
Sevaljee (pr. k. chevalier) oli keskajal madalaim aadlitiitel.
2
H"a"aldada [degrij"o"o].
Kord naasin ma Rouenist, kus ma tema palvel olin k"ainud Normandia parlamendis 3 "uhe emapoolselt vanaisalt p"aritud maavalduse asjus, mille kasutamis~oigusest ma t"utre kasuks olin loobunud. Asusin tagasiteele Evreux’ kaudu, kus saatsin m"o"oda ka esimese "o"o, ja j~oudsin j"argmise p"aeva ~ohtupoolikuks sealt umbes viie-kuue lj"o"o kaugusel asuvasse Passysse 4 . K"ulla sisse s~oites m"arkasin ma "ullatusega, et elanikud on suures "arevuses; nad tormasid oma majadest v"alja ja jooksid summas "uhe viletsav~oitu v~o~orastemaja poole, mille ees seisis kaks kaetud kaarikut. Alles rakkes hobused aurasid palavusest ja v"asimusest, mis viitas sellele, et s~oidukid olid "asja saabunud.
3
Kuni Suure Prantsuse revolutsioonini m~oisteti parlamendi all kohalikku, kuninglikust kohtust eraldi seisvat kohut.
4
Passy all m~otleb kirjanik ilmselt Pacy-sur-Eure’i, kuna viimane asub t~oesti Evreux’ l"ahistel, samal ajal kui Passy on praegu Pariisi linnaosa.
Peatusin hetkeks m"ollu p~ohjust uurima, kuid ma ei saanud uudishimulikult p"o"oblilt, kes mu k"usimustele sugugi t"ahelepanu ei p"o"oranud ja "uksteist n"ugides "uha v~o~orastemaja poole t~ottas, mingit m~oistlikku selgitust. L~opuks ilmus uksele musketi ja padruniv"o"oga mees, viipasin ta l"ahemale ja palusin tal mulle selle segaduse p~ohjust seletada.
“P~ohjus on t"uhine, mu h"arra,” "utles ta. “Tegemist on kaheteistk"umne l~obut"udrukuga, kelle me Havre-de-Grace’i viime ja seal Ameerikasse mineva laeva peale paneme. T"udrukute hulgas on m~oni p"aris kena ja ilmselt see "aratabki tublides k"ulainimestes uudishimu.”
P"arast seda selgitust oleksin vististi oma teed l"ainud, kui "uhe v~o~orastemajast v"aljuva vana naise kisendamine poleks mind tagasi hoidnud. Naine l~oi k"asi kokku ja karjus, et see on toorus, et see ajab hirmu nahka ja paneb kaasa tundma.
“Milles siis asi on?” k"usisin.
“Kulla h"arra,” vastas ta, “minge sisse ja vaadake ise, see on lausa s"udantl~ohestav.”
Uudishimu sundis mind hobuse seljast maha tulema. J"atsin ratsu tallipoisi hoolde, tungisin suure vaevaga rahvasummast l"abi ja n"agin t~oepoolest haledat vaatepilti.
Kaheteistk"umne t"udruku hulgas, kes olid kuuekaupa v"o"okohast "uksteise k"ulge aheldatud, oli "uks, kelle n"agu ja kuju ei sobinud "uldse ta praeguse olukorraga, nii et igal teisel juhul oleksin ma teda k~orgemasse klassi kuuluvaks pidanud. Ta kurbus, ta pesu ja r~oivaste r"apasus ei suutnud tema ilu p~ormugi rikkuda ja kogu tema v"aljan"agemine sisendas minusse lugupidamist ning kaastunnet. Pealegi p"u"udis ta, nii palju kui ahelad v~oimaldasid, k~orvale vaadata, et oma n"agu uudishimulike pilkude eest varjata; selleks tehtavad j~oupingutused olid nii loomulikud, et neist v~ois v"alja lugeda tagasihoidlikkust.