Et seda ~onnetut salka saatvad kuus valvurit olid samas ruumis, kutsusin ma "ulema k~orvale ja p"arisin talt "uht-teist kena neiu saatuse kohta. Ta teadis seda vaid "uldjoontes.

“V~otsime ta Hospidalist 5 h"arra politsei"ulema korraldusel,” seletas ta mulle. “Vaevalt k"ull, et ta sinna ilmaasjata sattus. Olen teda teel mitu korda k"usitlenud, kuid ta keeldub vastamast. Kuigi mul pole korraldust kohelda teda teisiti kui "ulej"a"anuid, olen tema vastu siiski t"ahelepanelikum, sest mulle tundub, et ta v"a"arib enamat kui ta kaaslased. See noormees seal v~oiks teile ta ~onnetusest l"ahemalt pajatada,” lisas p"ussimees. “Ta saadab teda Pariisist alates ja nutab vahetpidamata. Ilmselt on tegemist t"udruku venna v~oi armukesega.”

P"o"orasin pilgu sellesse toanurka, kus noormees istus. Ta n"ais olevat raskeisse m~otteisse vajunud; ma pole iial n"ainud ilmekamat valu kehastust; ta oli v"aga lihtsalt riides, ent temas v~ois esimesest pilgust "ara tunda mehe, kel on nii p"aritolu kui ka haridust. Astusin noormehe juurde; ta t~ousis, ja ma n"agin tema silmis, ta n"aos ning k~oigis tema liigutustes sellist peenust ja suursugusust, et tundsin ta vastu kohe loomulikku poolehoidu.

“Ei tahaks teid t"ulitada,” "utlesin tema k~orval istet v~ottes, “aga kas te ei oleks nii kena ja ei rahuldaks mu uudishimu selle kena olevuse suhtes, kellele ta praegune kurb roll sugugi ei sobi.”

Noormees vastas viisakalt, et ilma end tutvustamata ei saavat ta mulle "oelda, kes see neiu on, aga et v"aga t~osistel p~ohjustel soovivat ta j"a"ada tundmatuks.

“V~oin teile ometi "oelda seda, mida need lurjused samuti teavad,” j"atkas ta p"ussimeestele osutades. “Ma armastan teda nii meeletult, et olen seep"arast k~oige ~onnetum inimene maailmas. Panin Pariisis k~oik m"angu, et teda vabastada; kuid ei aidanud ei nutikus, ei eestkosted ega j~oud. Siis otsustasin talle j"argneda, kas v~oi maailma otsa. L"ahen koos temaga laevale, s~oidan Ameerikasse. K~oige ebainimlikum on see,” lisas ta p"ussimehi silmas pidades, “et need kaabakad ei lase mul talle l"aheneda. Mul oli kavatsus neid Pariisist m~one lj"o"o kaugusel avalikult r"unnata. Astusin "uhendusse nelja mehega, kes korraliku tasu eest lubasid mind aidata. Otsustaval hetkel j"atsid need reeturid mu "uksi ning lasid rahaga jalga. Kuna ma j~ouga midagi ei saavutanud, panin relvad maha ja palusin konvoilt luba v"ahemalt salgaga kaasa minna; pakkusin neile raha ja suurest ahnusest nad n~oustusid. Nad tahtsid, et ma maksaksin iga kord, kui nad lubavad mul oma armastatuga r"a"akida. L"uhikese ajaga oli mu kukkur t"uhi ja n"u"ud, kui mul pole enam "uhtki soud, l"ukkavad need j~ohkardid mu julmalt eemale, kui sammu tema poole teen. M~oni hetk tagasi julgesin ma "ahvardustele vaatamata neiule l"aheneda ja neil j"atkus jultumust p"ussitoru minu poole t~osta. Nende ahnuse p"arast pean siin oma viletsa hobuse, kes mind seni on teeninud, maha m"u"uma ja jala edasi minema.”

Kuigi noormees n"ais selle jutustuse v"altel "usna rahulik, poetas ta l~opuks siiski m~one pisara. Lugu tundus mulle lausa erakordne ja liigutav.

“Ma ei sunni teid oma saladust avaldama,” "utlesin, “aga kui ma saaksin millegagi kasulik olla, pakuksin teile meeleldi oma abi.”

“Kahjuks pole mul v"ahimatki lootust,” vastas ta. “Pean oma karmile saatusele alistuma. L"ahen Ameerikasse, seal olen v"ahemalt koos oma armsamaga ja vaba. Kirjutasin "uhele s~obrale, et ta mulle Havre-de-Grace’i veidi raha saadaks. Mu ainus mure on, kuidas sinna kohale j~ouda ja kuidas sellele ~onnetule olendile teel veidi lohutust pakkuda,” lisas ta kurvalt oma armsamat silmitsedes.

“Hea k"ull,” "utlesin ma, “p"u"uan teie muret kergendada. Siin on veidi raha, palun v~otke see vastu. Kahju, et ma ei saa teid teisiti aidata.”

Andsin talle neli luidoori 6 , p"u"udes teha seda nii, et valvurid ei m"arkaks; olin kindel, et kui nad oleksid tal niisugust summat teadnud olevat, oleksid nad talle oma teeneid palju kallimalt m"u"unud. Mulle tuli koguni p"ahe m~ote nendega kaupa teha, et noor armunu v~oiks oma armastatuga Havre’ini vabalt vestelda. Andsin "ulemale m"arku l"ahemale tulla ja tegin talle vastava ettepaneku. J~ohkrale olekule vaatamata n"ais ta piinlikkust tundvat.

“Asi pole mitte selles, h"arra, et me keelame tal selle plikaga r"a"akida,” vastas ta kohmetult. “Aga ta tahab vahetpidamata tema juures olla ja see on t"ulikas; selle t"uli eest tuleb tal maksta.”

“"Oelge, palun, kui palju eest te seda t"uli t"ahele ei paneks?” k"usisin ma.

Tal j"atkus jultumust n~ouda mult kaks luidoori. Andsin need talle jalamaid.

“Aga vaadake ette, et te mingi kelmusega hakkama ei saa,” hoiatasin. “J"atan noormehele oma aadressi, et ta saaks mulle k~oigest teatada, ja pange t"ahele, minu v~oimuses on teid karistada lasta.” K~oik kokku l"aks see mulle maksma kuus luidoori.

S"ugav poolehoid ja t"anulikkus, mida noor tundmatu minu vastu "ules n"aitas, veensid mind l~oplikult selles, et ta oli p"arit heast perekonnast ja et ta v"a"aris t"aiesti minu heldust. Enne lahkumist laususin paar s~ona ta armsamale. See vastas nii leebe ja veetleva tagasihoidlikkusega, et olin sunnitud p"arast lahkumist pikalt pead murdma naisterahva m~oistatusliku hingeelu "ule.

P"arast oma "uksildasse koju tagasij~oudmist ei kuulnud ma sellest loost enam midagi. M"o"odus umbes kaks aastat, mille jooksul mul juhtunu t"aiesti ununes. Siis aga sain ma juhuse tahtel k~oigest "uksikasjalikult teada.

Saabusin markii de… oma ~opilase saatel Londonist Calais’sse. Kui ma ~oigesti m"aletan, peatusime “Kuldl~ovi” hotellis, kus pidime mingil p~ohjusel veetma terve p"aeva ja ka sellele j"argneva "o"o. P"arast l~ounat linnas k~ondides arvasin ma "ara tundvat noormehe, keda tookord Passys olin kohanud. Ta oli v"aga viletsasti riides ja palju kahvatum kui siis, kui teda esimest korda n"agin. Kaenla all hoidis ta vana reisikotti, otsekui oleks ta alles "asja linna saabunud. Tundsin ta kohe "ara, sest nii kauneid n"aojooni on raske unustada.