See plaan poleks olnud sugugi halb, kui meil oleks j"atkunud arukust seda t"aide viia. Ent meie otsused pidasid vastu ainult "uhe kuu. Manon oli arust "ara meelelahutuste, mina tema p"arast. Igal sammul tekkis meil uusi p~ohjusi kulutusteks. Ja selle asemel, et tema m~onikord ohtralt raisatud raha taga kahetseda, olin vahel ise esimene muretsema k~oike, mis talle minu meelest v~ois meeldida. Isegi meie elamine Chaillot’s hakkas teda tasapisi t"u"utama.

L"ahenes talv, k~oik p"o"ordusid linna tagasi ja k"ula j"ai t"uhjaks. Manon tegi mulle ettepaneku Pariisis uuesti maja soetada. Ma ei olnud sellega sugugi n~ous; et talle vastu tulla, "utlesin, et v~oiksime linnas "u"urida m"obleeritud korteri, kus saaksime "o"obida, kui koosviibimised, kuhu me mitu korda n"adalas s~oitsime, v"aga hilja peale j"a"avad – just hilise kojutuleku ebamugavused olid ettek"a"andeks, miks ta Chaillot’st lahkuda tahtis. Niiviisi tekkis meile kaks eluaset, "uks Pariisis, teine maal. See muutus t~oi meie asjusse peagi suure segaduse ja oli p~ohjuseks kahele s"undmusele, mis meid hukutasid.

Manonil oli vend, kes teenis kaardiv"aes. ~Onnetuseks elas ta Pariisis meiega samal t"anaval. N"ahes "uhel hommikul l"abi akna Manoni, tundis ta ~oe "ara ja ruttas kohe meie poole. See oli j~ohker ja autu mees. Ta tormas majja kohutavalt vandudes, ja kuna ta oma ~oe seiklustest "uht-teist teadis, k"ulvas ta Manoni "ule solvangute ja s~oimuga.

Olin just hetk tagasi v"aljunud, kahtlemata nii kaardiv"aelase kui ka minu enda ~onneks, sest ma poleks mingil juhul auhaavamist v"alja kannatanud. J~oudsin koju alles p"arast tema lahkumist. Manoni kurva ilme j"argi otsustasin, et on juhtunud midagi erakorralist. Ta r"a"akis "asja l"abi elatud vahejuhtumist ja venna tooreist "ahvardusist. Arritusin nii, et oleksin jalamaid k"atte maksma t~otanud, kui Manon poleks mind pisarsilmi tagasi hoidnud.

Sellal kui me Manoniga juhtumist k~onelesime, tuli kaardiv"aelane uuesti, ilma et oleks lasknud enesest ette teatada. Oleksin ma teadnud, kellega mul tegemist on, poleks ma teda nii viisakalt vastu v~otnud. Meid lahkelt tervitanud, ruttas kaardiv"aelane Manonile "utlema, et tuli oma "ageduse p"arast vabandust paluma; ta oli arvanud, et Manon elab ulaelu ja et see olevatki ta viha vallandanud; aga et p"arast seda, kui ta oli "uhelt meie teenijalt minu kohta teateid p"arinud, olevat ta nii soodsaid asju kuulnud, et soovib n"u"ud meiega rahus ja s~opruses elada.

Kuigi selline teenijalt saadud teave oli m~onev~orra kummaline ja solvav, v~otsin komplimendi viisakalt vastu. Arvasin, et teen nii Manonile heameelt. Manon n"ais kaardiv"aelase leppimissoovi "ule v"aga r~o~omustavat. Palusime ta endaga koos l~ounat s"o"oma.

M~one hetke p"arast muutus kaardiv"aelane nii pealet"ukkivaks, et tahtis ilmtingimata meiega kaasa tulla, kui kuulis, et l"aheme Chaillot’sse tagasi. Tuli talle t~ollas ruumi teha. Nii sattusime tema m~ojuv~oimu alla. Varsti harjus ta meil nii meelsasti k"aima, et hakkas meie maja lausa omaks pidama ja sai mingil m"a"aral k~oige meile kuuluva peremeheks. Ta kutsus mind vennnaks ja tavatses vennaliku sundimatuse sildi all tuua meie Chaillot’ majja k~oiki oma s~opru ning kostitada neid meie kulul. Ta pani end meie arvel toredasti riidesse ja lasi isegi k~oik oma v~olad kinni maksta. Et Manoni mitte pahandada, sulgesin selle hirmuvalitseja suhtes silmad ja tegin n"ao, nagu ei m"arkaks, kuidas kaardiv"aelane Manonilt aeg-ajalt suuri rahasummasid sai. T~osi k"ull, hasartm"angijana maksis ta, kui ~onne oli, osa ausalt tagasi; ent meie varandus oli selleks liiga kasin, et nii suurtele kulutustele kaua vastu pidada. Et neist t"u"utuist asjust lahti saada, olin just valmis temaga t~osiselt k~onelema, kui saatuslik juhus mind sellest vaevast vabastas, tuues meile selle asemel kaela hoopis hullema ~onnetuse, mille t~ottu t"aiesti rahata j"aime.

Olime j"alle kord Pariisis "o"obinud, mida "usna sageli ette tuli. Teenijanna, kes neil puhkudel "uksi Chaillot’sse j"ai, tuli hommikul mulle teatama, et majas olla "o"osel tuli lahti l"ainud, mille kustutamine suurt vaeva olla n~oudnud. K"usisin, kas meie asjad ka kannatada said. Ta vastas, et arvukate v~o~oraste t~ottu, kes k~oik olid appi rutanud, oli seal olnud nii suur segadus, et ta ei oskavat midagi "oelda. Kartsin meie raha p"arast, mis "uhte v"aiksesse laekasse oli j"a"anud. Kiirustasin Chaillot’sse, ent mu rutt oli asjatu – laegast polnud enam.

Sain siis tunda, et raha v~oib kallis olla ka inimesele, kes pole ihnur. Kaotus tabas mind nii valusasti, et kartsin m~oistust kaotada. Sain kohe aru, mis uued h"adad mind ees ootavad. Vaesus oli neist k~oige v"aiksem. Ma tundsin Manoni: olin juba liiga h"asti n"ainud, et olgu ta heal eluj"arjel olles nii truu ja kiindunud kui tahes, ei saa viletsuses tema peale sugugi loota. K"ullus ja l~obud olid talle selleks liiga kallid, et neid minu p"arast ohvriks tuua. “Ma j"a"an temast ilma!” ahastasin. “~Onnetu sevaljee, j"alle kaotad sa k~oik, mis sulle kallis!” See m~ote paiskas mu nii kohutavasse meeleheitesse, et kaalusin m~one hetke, kas mitte poleks ~oigem surma minnes k~oik oma kannatused l~opetada.

S"ailitasin siiski nii palju meelekindlust, et m"arkasin enne j"arele uurida, kas mulle mingit p"a"aseteed pole j"a"anud. Taevas saatis mulle m~otte, mis minus lootuses"ademe "aratas: taipasin, et mul pole raske meie kaotust Manoni eest varjata ja et leidlikkuse v~oi m~one ~onneliku juhuse l"abi v~oiksin "usna ausal viisil ta "ulalpidamise eest hoolitseda, nii et ta millestki puudust ei tunneks.

“Arvestuste j"argi oleks meile piisanud kahek"umnest tuhandest ek"u"ust,” lohutasin end. “Oletame, et need k"umme aastat on m"o"odas ja et mu perekonnas pole loodetud muutusi toimunud. Mis ma siis teeksin? Ei kujuta k"ull h"asti ette, aga mis mul takistab seda, mis ma teeksin siis, tegemast t"ana? Kui palju on Pariisis inimesi, kel pole minu m~oistust ega ka mu loomup"araseid eeldusi ja kes sellele vaatamata peavad "ulalpidamist teenima nende vaimuannetega, mis neil on!”

“Kas pole Looja maailma asju siiski h"asti korraldanud?” j"atkasin erinevate elun"ahtuste "ule m~otiskledes. “Enamik suursuguseid ja rikkaid on rumalad. See on selge iga"uhele, kes maailma asju v"ahegi tunneb. Niisiis peitub selles imetlusv"a"arne ~oiglus. Kui nende rikkusele lisanduks veel m~oistus, oleksid nemad liiga ~onnelikud ja "ulej"a"anud inimesed liiga ~onnetud. Kehalised ja hingelised v"a"artused annetatakse inimestele kui vahend viletsusest ja vaesusest v"alja rabelda. Uhed saavad v"agevate rikkusest osa neile l~obusid v~oimaldades ja neid sellega "uhtlasi t"ussates. Teised pakuvad neile haridust ja p"u"uavad neist korralikke inimesi teha, mis, t~ott "oelda, k"ull harva ~onnestub; aga see polegi eesm"ark, mida jumalik tarkus taotleb. Need inimesed saavad alati oma vaeva eest tasu, mis t"ahendabki elamist nende kulul, keda nad harivad. Ja "uksk~oik, kustpoolt asjale vaadata, ikka on rikaste ja suursuguste rumalus see oivaline allikas, kust v"aikesed inimesed tulu ammutavad.”