Isa tahtis kuulda, mis kavatsused mul on.

“L"ahen Pariisi,” vastasin, “panen B… majale tule otsa ja p~oletan ta elusalt koos truudusetu Manoniga.”

Selline raevukus ajas isale naeru peale ja viis ainult selleni, et mind hakati mu vanglas veel hoolikamalt valvama.

Veetsin seal tervelt pool aastat, kusjuures esimese kuu jooksul ei toimunud mu hingeseisundis olulisi muutusi. Mu tunded k~oikusid pidevalt vihkamise ja armastuse, lootuse ja ahastuse vahel. K~oik olenes sellest, millisena ma Manoni parajasti ette kujutasin. Kord paistis ta mulle k~oigist neidudest k~oige armastusv"a"arseni ja ma igatsesin kirglikult teda n"aha; teinekord ei kujutanud ta endast muud kui alatut ja salakavalat armukest ja ma andsin tuhandekordseid vandeid, et otsin ta "ules vaid selleks, et teda karistada.

Mulle toodi raamatuid, mis mu hingerahu veidi taastasid. Lugesin uuesti k~oiki oma lemmikautoreid, omandasin uusi teadmisi, sain j"alle tunda otsatut ~oppimisjanu: hiljem n"aete, mis kasu ma sellest p"arastpoole sain. Kogetud armastus aitas mul n"u"ud paremini m~oista paljusid Horatiuse ja Vergiliuse teoste l~oike, mis mulle varem olid segaseks j"a"anud. Kirjutasin kommentaari armastusk"usimuste kohta “Aeneise” 9 IV raamatu p~ohjal; tahan selle avaldada ja hellitan lootust, et see lugejaile meeldib. “Oh Taevas,” m~otlesin ma kirjutades. “Ustav Dido 10 oleks pidanud kohtama just minu s"udamega meest!”

Uhel p"aeval k"ulastas mind mu vangistuses Tiberge. Mind pandi imestama, missuguse hooga ta mind embas. Mul polnud tema kiindumusest varem selliseid t~oendeid, mis oleksid lasknud t~olgendada meievahelisi suhteid teisiti kui lihtsalt koolis~oprust, mis tekib kahe enam-v"ahem "uheealise noore inimese vahel. Leidsin, et ta on selle viie v~oi kuue kuuga, mil ma teda n"ainud polnud, nii muutunud ja arenenud, et tema ilme ja vestlusviis "aratasid minus aukartust. Ta r"a"akis minuga nagu tark n~ouandja, mitte nagu koolis~ober. Ta avaldas kahetsust, et olin eksiteele sattunud; ta ~onnitles mind peaaegu t"aieliku tervenemise puhul; l~opuks manitses ta mind sellest noorusrumalusest ~oppust v~otma ja naudingute t"uhisust m~oistma.

Silmitsesin teda imestusega. Ta m"arkas seda.

“Kulla sevaljee,” "utles ta, “ma ei r"a"agi teile midagi, mis poleks puhas t~ode ja milles ma t~osiselt poleks veendunud. Ka mul oli kalduvusi iharusele nagu teil, ent Taevas oli mulle andnud ka kiindumuse v~o~orustesse. M~oistus aitas mul nii "uhe kui teise vilju v~orrelda ja ma sain peagi nende erinevusest aru. Taevas oli mulle seejuures abiks. Minus hakkas idanema enneolematu p~olgus maiste asjade vastu. Teil ei tule vist p"ahegi, mis mind siin kinni hoiab ja "uksindusse t~ombumast takistab? See on vaid ~orn s~oprus teie vastu. Ma tunnen teie suurep"arast s"udant ja oivalisi vaimuandeid; te olete v~oimeline v"aga paljuks heaks. Teid eksitas teelt naudingute m"urk. Milline kaotus on see voorusele! Teie p~ogenemine Amiens’ist tegi mulle niisugust valu, et ma pole sellest ajast peale hetkegi rahu saanud. Kuulake, mis ma ette v~otsin, ja otsustage ise.”

Ta jutustas mulle, et aru saanud mu pettusest ja m"arganud, et olin armukesega p~ogenenud, oli ta kohe hobuse selga h"upanud ja mulle j"argnenud. Ent minu neljaviietunnise edumaa t~ottu polnud tal ~onnestunud mulle j"arele j~ouda. Sellele vaatamata saabunud ta SaintDenis’sse pool tundi p"arast minu lahkumist. Olles kindel, et peatun Pariisis, veetnud ta seal mind otsides kuus n"adalat. Ta k"ainud k~oigis paigus, kust lootnud mind leida, ja "uhel p"aeval l~opuks tundnud ta mu kallima teatris "ara. Manon olnud seal nii uhkes tualetis, et tema arvates v~ois see ainult uuelt austajalt tulla. Ta j"argnenud Manoni t~ollale majani, kus saanud teenijalt teada, et prouat peab "uleval h"arra B…

“Ma ei piirdunud sellega,” j"atkas Tiberge. “Tulin j"argmisel p"aeval tagasi, et Manonilt endalt uurida, mis teist on saanud. Teie nime kuuldes j"attis ta mu silmapilk sinnapaika ja ma pidin sama targalt provintsi tagasi s~oitma. Siin kuulsin teie seiklustest ja vapustustest, mis oli teile tema t~ottu osaks saanud. Aga ma ei tahtnud teid enne vaatama tulla, kui olin kindel, et leian teid eest rahunenuna.”

“T"ahendab, te siis n"agite Manoni?” k"usisin ohates. “Ah, te olete ~onnelikum kui mina, kes ma teda enam iial ei n"ae.” Ta noomis mind selle ohke eest, mis andis veel tunnistust mu n~orkusest Manoni vastu. Siis kiitis ta nii osavalt mu iseloomu ja vaimuomadusi, et tema esimesest k"ulask"aigust hakkas minus idanema tungiv soov lahti "oelda k~oigist selle maailma l~obudest ja tema kombel vaimulikku seisusesse astuda.

Olin sellest ideest nii haaratud, et "uksi olles muust ei m~oelnudki. Mulle meenus, et h"arra Amiens’i piiskop oli mulle sama n~ou andnud ja "uhtlasi suurt tulevikku ennustanud, kui ma juhtumisi selle tee peaksin valima. Lisaks m~ojutas mu otsust p"u"ud vagadusele. “Hakkan kombelist ja kristlikku elu elama,” arutlesin. “Hakkan tegelema vaid teaduste ja religiooniga, mis mind kardetavatest armur~o~omudest m~oelda ei lase. Hakkan p~olgama k~oike, mida inimesed tavaliselt imetlevad; ja kuna ma tunnen, et mu s"uda ei soovi muud kui seda, mida ta v"a"artuslikuks peab, vabanen ma tulevikus nii muredest kui soovidest.”

Kavandasin endale edaspidiseks rahuliku ja "uksildase eluviisi. Manasin silme ette k~orvalise majakese v"aikese metsatuka ja aianurgas tasakesi voolava ojakesega; valitud k"oidetest raamatukogu nir m~one voorusliku ja kainelt m~otleva s~obra; korraliku, ent m~o~oduka ja lihtsa toidulaua. Lisasin sinna veel kirjavahetuse s~obraga, kes elaks Pariisis ja varustaks mind seltskonnauudistega, mitte niiv~ord selleks, et mu uudishimu rahuldada, kuiv~ord selleks, et v~oiksin inimeste tobedatest kirgedest kuuldes oma meelt lahutada. “Kas ma siis oleksin ~onnelik?” p"arisin endalt. “Kas mu soovid oleksid siis t"aidetud?” Selline eluviis sobis kahtlemata h"asti mu kalduvustega. Ent nii kombelist elu kavandades tundsin l~opuks ometi, et mu s"uda ihkas veel midagi ja et selleks, et s"a"arases veetlevas "uksinduses miski soovida ei j"ataks, tuleks seal viibida koos Manoniga.