Шрифт:
«J"atke juba, h"arra abee! K"ullap too noormees m"arkab varsti, et Eug'enie on rumalakene, ilma v"arskuseta. Kas olete teda t"ahele pannud? Ta oli t"ana ~ohtul kollane nagu kreeta ~oun.»
«Teie v~oib-olla juhtisite juba n~obugi t"ahelepanu sellele?»
«Jah, lubasin endale k"ull seda vabadust…»
«Istuge alati Eug'enie k~orvale, armuline proua, ja teil ei tarvitse siis tollele noormehele enam suurt midagi r"a"akida tema n~obu suhtes: k"ull ta teeb isegi v~ordluse, mis…»
«K~oigepealt lubas ta "ulehomme minu juurde l~ounale tulla.»
«Ah, kui te tahaksite, armuline proua…» "utles abee.
«Ja mis te siis tahate, et ma tahaksin, h"arra abee? Kas m~otlete mulle halba n~ou anda? Ma ei ole, jumal t"anatud, mitte selleks kolmk"ummend "uheksa aastat vanaks saanud ja oma reputatsiooni ilma "uhegi h"abiplekita hoidnud, et n"u"ud end kompromiteerida, olgu m"angus v~oi Suur-Moguli riik. Me m~olemad oleme neis aastates, kus teatakse, mis s~onad kaaluvad. Vaimuliku jaoks on teil t~oesti s"undmatud ideed. P"ah! See meenutab juba «Faublasi» 16 .»
16
Faublas – peategelane prantsuse kirjaniku Louvet de Couvray (1760–1797) frivoolses romaanis «R"u"utel Faublasi armuseiklused».
«Teie olete siis «Faublasi» lugenud?»
«Ei, h"arra abee, ma tahtsin "oelda «Ohtlikke suhteid» 17 .»
«Ah! See raamat on juba v~orratult moraalsem,» "utles abee naerdes. «Ent teie tahate mind tembeldada niisama rikutuks, nagu on n"u"udisaja noormehed! Ma tahtsin teile lihtsalt…»
«Eks julgege vaid "oelda, et teie ei kavatsenud mulle soovitada inetuid asju. Kas see ei ole siis selge? Kui too noormees, kes muide on v"aga kena, olen sellega n~ous, hakkaks minuga kurameerima, siis ei m~otlekski ta enam oma onut"utrele. Ma tean k"ull, et Pariisis m~oned head emad ohverdavad end oma laste ~onne ja rikkuse heaks; aga meie elame provintsis, h"arra abee.»
17
«Ohtlikud suhted» – prantsuse kirjaniku Choderlos de Laclos’ (1741–1803) romaan, mis kirjeldab prantsuse aristokraatliku seltskonna liiderlikke kombeid XVIII sajandi teisel poolel.
«Jah, armuline proua.»
«Ei mind,» alustas daam j"alle, «ega Adolphe’i – meid kumbagi ei meelitaks isegi sada miljonit, mis on saadud sellise hinna eest.»
«Armuline proua, ma ei r"a"akinudki sajast miljonist. Kiusatus oleks siis vahest "uletanud meie m~olema j~ou. Ma arvan ainult, et aus naine v~oib k~oige oma korralikkuse juures vahel v"aikest viisi edvistada, muidugi ilma et ta kaugemale l"aheks, ja see moodustaks siis osa tema seltskondlikest kohustustest ning…»
«Kas arvate?»
«Armuline proua, miks ei peaks me p"u"udma teineteisele vastutulelikud olla!.. Lubage, et ma oma nina nuuskan. Kinnitan teile, armuline proua,» alustas ta j"alle, «et noormees fikseeris teid hoopis s"aravama ilmega kui mind; ent ma andestan talle t"aielikult, kui ta eelistab ilu vanadusele…»