Grandet tuli tagasi kohtueesistuja juurde ja "utles:

«Kas olete oma saagi juba "ara m"u"unud?»

«Ei ole; t~oes~ona, ma hoian selle alal. Kui praegu vein on hea, siis kahe aasta p"arast on ta veel parem. Te ju teate, et viinam"agede omanikud t~ootasid kokkulepitud hindadest kinni pidada, ja sel aastal ei saa belglased k"ull v~oitu meie "ule. Kuigi nad alguses "ara l"ahevad, mingu, k"ull tulevad j"alle tagasi.»

«Jah, aga j"a"ame kindlaks,» "utles Grandet nii k"askiva tooniga, et sundis kohtueesistuja v~opatama.

«Ei tea, kas tal endal m"u"uk juba k"aib,» m~otles Cruchot.

Sel hetkel teatas haamril"o"ok des Grassins’ide perekonna saabumisest ja nende tulek katkestas k~oneluse, mis oli alanud proua Grandet’ ja abee vahel.

Proua des Grassins oli noid v"aikesi elavaloomulisi priskeid valge ja roosa jumega naisi, kes t"anu provintsis kehtivale kloostrireziimile ja vooruslikele elukommetele s"ailivad noorena veel neljak"umneaastaselt. Nad on nagu need hiliss"ugisesed roosid, mida on armas n"aha, ent mille ~oielehed on kuidagi k"ulmad ja v"ahese l~ohnaga. Ta riietus kaunis h"asti, tellis oma r~oivad Pariisist, oli tooniandjaks kogu Saumurile ja korraldas enda juures ~ohtusi koosviibimisi. Tema mees, endine keiserliku kaardiv"ae kortermeister, kes oli Austerlitzi juures raskesti haavata saanud ja siis erru l"ainud, oli k~oige oma lugupidamise juures Grandet’ vastu s~ojav"aelase kombel karmilt otsekohene.

«Tervist, Grandet,» "utles ta viinamarjakasvatajale, sirutades tollele k"ae ja teeseldes allakriipsutatud "uleolekut, millega ta alati masendas Cruchot’sid. «Armuline preili,» "utles ta Eug'enie’le, olles tervitanud proua Grandet’d, «teie olete alati nii kaunis ja tagasihoidlik, et ma t~oepoolest ei tea, mida teile v~oiks soovida.»

Siis andis ta "ule v"aikese kasti, mille ta teener sisse t~oi ja mis sisaldas "uht "asja Euroopasse imporditud v"aga haruldast Kapimaa n~ommelille.

Proua des Grassins s"uleles Eug'enie’d v"aga hellalt, surus ta k"att ja "utles:

«Adolphe annab teile edasi minu v"aikese m"alestuseseme.»

Adolphe oli suur blond noormees, kahvatu ja habras, k"ullaltki heade kommetega ja v"aliselt arg, kes siiski oli osanud kulutada Pariisis, kus ta ~oigusteadust oli ~oppinud, kaheksa v~oi k"umme tuhat franki lisaks oma elatusrahale. Adolphe l"ahenes Eug'enie’le, suudles teda m~olemale p~osele ja andis talle "ule k"asit"o"okasti, mille tarbeesemed olid "ulekullatud h~obedast; see oli t~oeline laadakaup, hoolimata vapikilbist, kuhu olid graveeritud ilusad gooti t"ahed «E. G.», mis oleksid pidanud tagama "uldise korraliku t"o"otluse. Kingitust avades tajus Eug'enie toda ootamatut ja t"aielikku r~o~omu, mis paneb noored t"utarlapsed punastama, v~opatama, r~o~omust v"arisema. Ta suunas oma pilgu isale, nagu tahtes teada, kas ta tohib seda kingitust vastu v~otta, ja h"arra Grandet lausus: «V~ota, mu t"utar!», "oeldes neid s~onu sellise h"a"aletooniga, mis igale n"aitlejale oleks kuulsust toonud. Kolm Cruchot’d olid h"ammastunud, n"ahes, millise r~o~omsa ja hingestatud pilgu Adolphe sai p"arijannalt, kellele s"a"arane rikkus oli ennen"agematu.

H"arra des Grassins pakkus Grandet’le tubakat, v~ottis ka ise n"aput"aie, pillates m~oned raasud maha, mis langesid Auleegioni lindile tema sinise sabakuue n"o"opaugus, ja heitis siis Cruchot’dele pilgu, mis n"ais "utlevat: «Eks pareerige see l"o"ok!» Pilkehimulise naise teeseldud lihtsameelsusega silmitses proua des Grassins siniseid karikaid, kus asetsesid Cruchot’de lillekimbud, ja tegi, nagu otsiks nende kingitusi. Sellises pinevas olukorras asetas abee Cruchot seltskonna poolringis kamina ette istuma ja hakkas ise Grandet’ga saali s"ugavuses edasi-tagasi k~ondima. Kui m~olemad vanakesed j~oudsid aknaorva, mis asetses des Grassins’idest k~oige kaugemal, "utles abee ihnurile k~orva sisse:

«Need inimesed ju loobivad oma raha aknast v"alja.»

«Mis sellest, kui see aga j"alle minu keldrisse tagasi tuleb!» vastas vana viinamarjakasvataja.

«Kui teie tahaksite oma t"utrele kuldseid k"a"are kinkida, oleks teil selleks k"ullalt v~oimalusi,» "utles abee.

«Ma kingin talle paremaid asju kui k"a"arid,» vastas Grandet.

«Mu vennapoeg on tobu,» m~otles abee, silmitsedes kohtueesistujat, kelle sassis juuksed suurendasid omakorda ta t~ommu n"ao ebameeldivust. «Kas ta ei v~oinud m~ond kallihinnalist v"aikest t"uhiasja v"alja m~oelda!?»

«Meist saavad teie m"angukaaslased, proua Grandet,» "utles proua des Grassins.

«Et meid on n"u"ud palju inimesi koos, siis v~oiksime m"angida kahe lauaga.»

«Et t"ana on Eug'enie s"unnip"aev, siis tehke "uks "uldine loto,» "utles isa Grandet. «Need kaks last m"angivad ka kaasa.»

Endine t"undersepp, kes ise kunagi ei m"anginud "uhtki m"angu, viitas oma t"utrele ja Adolphe’ile.

«Noh, Nanon, sea lauad "ules.»

«Meie aitame teid, preili Nanon,» "utles proua des Grassins l~obusalt, ~onnelik r~o~omu "ule, mida ta oli valmistanud Eug'enie’le.

«Ma ei ole kunagi elus nii rahul olnud,» "utles p"arijanna. « Ma ei ole kuskil n"ainud midagi nii ilusat.»

«See oli Adolphe, kes selle Pariisist kaasa t~oi ja selle seal v"alja valis,» sosistas proua des Grassins Eug'enie’le k~orva sisse.

«V~orguta aga peale, neetud intrigant!» pomises kohtueesistuja endamisi. «Kui sul kunagi tuleb kohut k"aia, sinul v~oi su mehel, k"ull siis teie asi veel viltu l"aheb!»

Notar, kes istus nurgas, silmitses abeed p"aris rahuliku ilmega ja m~otles: