«Ema,» h"u"udis Eug'enie, «kindlasti ei suudaks mu n~obu taluda rasvak"u"unla l~ohna. Kui ostaksime ~oige vahak"u"unlaid?..»

Kergelt nagu linnuke h"uppas ta p"usti ja v~ottis oma rahakotist sajasou’se m"undi, mille ta oli saanud oma sellekuiseiks v"aljaminekuiks.

«S"ah, Nanon,» "utles ta, «mine k"ahku!»

«Aga mis su isa "utleb?»

See kohutav vastuv"aide esitati proua Grandet’ poolt, kes n"agi oma t"utre k"aes vanast S`evres’i portselanist suhkrutoosi, mille Grandet oli toonud Froidfond’i lossist.

«Ja kust sa v~otad suhkrut? Kas oled hull?»

«Ema, k"ull Nanon ostab suhkrut, nagu vahak"u"unlaidki.»

«Aga su isa?»

«Kas see siis sobiks, kui ta vennapojal ei oleks siin klaasi suhkruvettki juua? Isa ei pane seda muide t"ahelegi.»

«Su isa n"aeb k~oik,» "utles proua Grandet pead vangutades. Nanon k~ohkles, ta tundis oma peremeest.

«Aga mine siis ometi, Nanon, t"ana on ju minu s"unnip"aev!»

Nanon hakkas k~ova h"a"alega naerma, kuuldes esimest nalja oma noore perenaise suust, ja t"aitis k"asku. Sellal kui Eug'enie ja ta ema p"u"udsid k~oigest j~oust kaunistada tuba, mille h"arra Grandet oli m"a"aranud oma vennapojale, oli Charles proua des Grassins’i t"ahelepanu objektiks ja meelituste m"arklauaks.

«Teie olete ~oige vapper, mu h"arra,» "utles proua des Grassins noormehele, «kui julgete loobuda pealinna l~obudest talvisel ajal ja tulla elama Saumuri. Ent kui meie teid nii v"aga ei hirmuta, siis n"aete, et ka siin v~oib veel l~obutseda.»

Ta heitis noormehele salajase pilgu, nagu seda tavaliselt tehakse provintsis, kus naistel on silmades nii palju tagasihoidlikkust ja ettevaatust, et see annab neile tolle maia himukuse, mis on iseloomustav m~onele vaimulikule, kellele igasugune l~obu n"aib vargusena v~oi eksimusena. Charles tundis end selles saalis nii v~o~orana, nii kaugel avarast lossist ja hiilgavast elust, mida ta onu juures oli lootnud leida, et silmitsedes t"ahelepanelikult proua des Grassins’i, avastas temas p~ogusa sarnasuse pariislike kujudega. Leebelt v~ottis ta vastu kaudse kutse, mis talle esitati, ja n"u"ud arenes muidugi keskustelu, milles proua des Grassins j"ark-j"argult tasandas h"a"alt, et viia see koosk~olla oma pihtimuste iseloomuga. Temal ja Charles’il oli m~olemal "uhesugune vajadus vastastikuseks usalduseks. P"arast m~onehetkelist edevat lobisemist ja t~osisemat naljatlemist ~onnestus osaval provintslannal "oelda oma kaasvestlejale, ilma et teda oleksid kuulnud teised isikud, kes k~onelesid veinim"u"ugist, millega tol hetkel tegelesid k~oik Saumuri kodanikud:

«Mu h"arra, kui tahaksite meid austada oma k"ulask"aiguga, siis teeksite kindlasti palju meelehead nii mu mehele kui mulle. Meie salong on ainuke Saumuris, kust leiate nii k~orgema "ariringkonna esindajaid kui ka aadlikke: meie kuulume kahte seltskonnakihti, kes soovivad kohtuda vaid meie juures, sest meil on l~obus. Minu mees – "utlen seda uhkusega – on v"aga lugupeetud nii "uhtede kui teiste poolt. Niisiis p"u"udkem teie siinviibimise ajal teist igavust eemale peletada. Kui j"a"aksite ainult h"arra Grandet’ juurde, mis teist siis k"ull saaks, armas jumal! Teie onu on ihnuskoi, ta m~otleb vaid oma viinam"agedele; teie t"adi on palve~ode, kes paari m~otetki ei oska siduda, ja teie n~obu on kasvatamatu lihtlabane lollike, ilma hariduseta ja kaasavarata, kes veedab oma elup"aevi vanade kaltsude lappimisega.»

«See daamike on p"aris kena,» m~otles Charles Grandet endamisi, vastates proua des Grassins’i edvistamisele.

«Mulle n"aib, naisuke, et sina tahad v~o~orast h"arrat p"aris oma k"apa alla saada,» "utles suur ja paks pankur naerdes.

Selle m"arkuse puhul laususid notar ja kohtueesistuja m~oned enamv"ahem salakavalad s~onad, ent abee heitis neile kavala pilgu ja res"umeeris nende m~otted, v~ottes endale n"aput"aie tubakat ja lastes siis toosi ringi k"aia:

«Kes siin Saumuris,» "utles ta, «v~oiks k"ulalist veel armastusv"a"arsemalt kohelda kui armuline proua?»

«Ah nii! Mis te sellega "oelda tahate, h"arra abee?» k"usis h"arra des Grassins.

«Seda, mu h"arra, mis on k~oige meelitavam nii teile, armulisele prouale, Saumuri linnale kui ka v~o~orale h"arrale,» lisas kaval vanamees, p"o"ordudes Charles’i poole.

Ilma et ta n"ailiselt oleks kuulatanudki, millest Charles ja proua des Grassins k~onelesid, oli abee Cruchot taibanud nende k~oneluse m~otet.

«Mu h"arra,» "utles l~opuks Adolphe Charles’ile, p"u"udes k"aituda sundimatult, «ma ei tea, kas teil on s"ailinud m~oningat m"alestust minust; mul oli ~onn olla teie vis-`a-vis "uhel ballil, mille andis h"arra parun de Nucingen, ja…»

«Muidugi, mu h"arra, muidugi,» vastas Charles, kes imestas, et temast oli "akki saanud "uldise t"ahelepanu objekt.

«Kas see h"arra on teie poeg?» k"usis ta proua des Grassins’ilt.

Abee heitis emale salakavala pilgu.

«Jah, mu h"arra,» vastas proua des Grassins.

«Teie olite siis v"aga noorena Pariisis?» "utles Charles, p"o"ordudes j"alle Adolphe’i poole.

«Mis seal parata, mu h"arra!» "utles abee. «Me saadame nad Paabelisse otsekohe, kui nad emapiimast on "ara v~o~orutatud.»

Proua des Grassins heitis abeele k"usiva pilgu, milles peitus s"ugav imestus:

«Peab tulema provintsi,» j"atkas abee, «et leida naisi, kes kolmek"umne m"o"odudes on veel nii v"arsked, nagu seda on armuline proua, ehkki neil on juba pojad, kes on l~opetanud ~oigusteaduskonna. Mulle n"aib, nagu poleks veel praegugi m"o"odas need p"aevad, mil noormehed ja daamid t~ousid ballisaalis toolidele, et n"aha teid tantsimas, armuline proua,» lisas abee, p"o"ordudes oma naisrivaali poole. «Mulle n"aib, nagu oleks teie edu alles eilne.»