Enne kui noor k"ulaline istet v~ottis, tervitas ta v"aga armastusv"a"arselt kogu seltskonda. Mehed t~ousid, et vastata viisaka kummardusega, ja naised tegid piduliku reveransi.

«Teil on kindlasti k"ulm, mu h"arra?» "utles proua Grandet. «V~oib-olla te saabusite.?»

«Nii need naised on!» "utles vana viinamarjakasvataja, katkestades hetkeks kirja lugemise, mis tal k"aes oli. «Laske inimesel ometi puhata!»

«Aga, isa, v~oib-olla me k"ulaline ehk vajab midagi,» "utles Eug'enie.

«Tal on ju keel suus,» vastas viinamarjakasvataja rangelt.

Tundmatu "uksi oli "ullatunud sellest stseenist. Teised k~oik olid harjunud ihnuri despootliku k"aitumisega. Siiski, kohe p"arast neid kahte k"usimust ja vastust t~ousis tundmatu p"usti, p"o"oras selja tule poole, t~ostis "uhe oma jala "ules, et soojendada saapatalda, ja "utles Eug'enie’le:

«T"anan teid, onut"utar, ma l~ounastasin Tours’is.» Ja heites pilgu Grandet’le, lisas: «Ma ei vaja midagi, ma pole isegi v"asinud.»

«Kas h"arra tuleb pealinnast?» k"usis proua des Grassins.

H"arra Charles, nagu kutsuti Pariisi Grandet’ poega, v~ottis temale esitatud k"usimust kuuldes v"aikese monokli, mis rippus tal ketiga kaelas, asetas selle oma parema silma ette, et n"aha, mis on laual ja kes istuvad selle "umber, ning fikseeris v"aga viisakusetult proua des Grassins’i, "oeldes tollele, kui ta k~oike oli n"ainud:

«Jah, armuline proua.» – «Te m"angite lotot, t"adi,» lisas ta kohe. «Palun, j"atkake oma m"angu, see on liiga huvitav, et sellest loobuda…»

«Ma olin kindel, et see on onupoeg,» m~otles proua des Grassins, tehes noormehele silmi.

«Nelik"ummend seitse,» h"u"udis vana abee. «Markeerige ometi, proua des Grassins, see on ju teie number!»

H"arra des Grassins asetas "uhe m"angum"argi oma naise kaardile, too aga, haaratuna kurbadest eelaimustest, silmitses vaheldumisi nii Pariisi n~obu kui Eug'enie’d, m~otlemata lotole. Aeg-ajalt heitis noor p"arijanna p~ogusaid pilke oma n~obule, ja pankuri naine v~ois neis kergesti avastada imestuse ja uudishimu crescendot.

H"arra Charles Grandet, ilus kahek"umne kahe aastane noormees, moodustas sel hetkel kummalise kontrasti nende lihtsate provintslastega, keda juba tema aristokraatne k"aitumine oli k"ullaltki vihastanud ja kes k~oik teda hoolega j"algisid, et hiljem ta "ule naerda. See asjaolu n~ouab selgitust. Kahek"umne kahe aastaselt on noored inimesed veel k"ullaltki l"ahedal oma lapsep~olvele, et teha lapsikusi. V~oib "oelda, et saja hulgast oleks leidunud vist kindlasti "uheksak"ummend "uheksa, kes oleksid k"aitunud nagu Charles Grandet. M~oni p"aev enne k"aesolevat ~ohtut oli isa talle teinud ettepaneku s~oita m~oneks kuuks onu juurde Saumuri. V~oib-olla oli Pariisi h"arra Grandet m~oelnud Eug'enie’le. Charles, kes esimest korda elus sattus provintsi, kavatses seal esineda moodsa nooruki "uleolekuga, viia kogu "umbruskonna oma luksusega meeleheitele, luua uue ajaj"argu ja levitada provintsis k~oiki Pariisi elu uusleiutusi. L~opuks, et seletada k~oike "uhe s~onaga, tahtis ta Saumuris hoolikamalt harjata oma k"u"usi kui Pariisis ja uhkustada siin tolle liigselt rafineeritud riietusega, millest elegantne noormees loobub vahel lohakuse kasuks, millel ei puudu oma v~olu. Charles v~ottis kaasa oma k~oige ilusama jahi"ulikonna, k~oige ilusama p"ussi, k~oige ilusama noa ja k~oige ilusama Pariisis tehtud tupe. Ta v~ottis kaasa oma kunstip"araste vestide kollektsiooni: seal oli halle, valgeid, musti, sitikav"arvilisi, kullahelgilisi, litrilisi, kirjumustrilisi, kaherealisi, "ummarguse ja sirge kraega, mahap"o"oratud kraega, kurguni kinnin"o"obitavaid ja kuldsete n"o"opidega. Ta v~ottis kaasa igasuguseid kraesid ja kaelasidemeid, mis tol ajaj"argul olid moes. Ta v~ottis kaasa kaks Buissoni "ulikonda ja oma k~oige peenema pesu. Ta v~ottis kaasa oma ilusad kuldsed tualetitarbed, mis olid ema kingitud. Ta v~ottis kaasa oma keigarlikud nipped-n"apped, unustamata imekaunist v"aikest kirjutusgarnituuri, mille talle oli kinkinud armastusv"a"arseim naistest – v"ahemalt tema suhtes, keegi suursugune daam, keda ta kutsus Anette’iks ja kes praegu oli koos oma abikaasaga igaval sundreisil Sotimaal, sest ta oli langenud m~oningate kahtlustuste alla, millele tuli hetkeks ohverdada oma ~onn; siis veel v"aga palju ilusat paberit, et oma daamile kirju kirjutada, "uks iga kahe n"adala tagant. See oli terve laadung Pariisi t"uhja-t"ahja, v~oimalikult t"aielik laadung, kus alates ratsapiitsast, millega algatatakse kahev~oitlust, kuni ilusate nikerdatud p"ustoliteni, millega see l~opetatakse, leidusid k~oik vajalikud riistad, millega noor logeleja harib oma elup~oldu. Et isa oli tal k"askinud reisida "uksinda ja tagasihoidlikult, oli ta kasutanud postit~olda, mille oli reserveerinud vaid "uksi enda jaoks, ~onnelik, et ta ei tarvitse kulutada oivalist reisit~olda, mille ta oli tellinud selleks, et s~oita vastu Anette’ile, suursugusele daamile, kes… jne. ja keda ta pidi juunikuus kohtama Badeni tervisvetel. Charles lootis onu juures kohata palju inimesi, pidada ajujahti onu metsades, elada t~oelist lossielu; ta ei lootnudki kohata onu Saumuris, kus ta tema j"arele k"usis vaid selleks, et talle juhatataks teed Froidfond’i; ent kuuldes, et onu on linnas, arvas ta teda siin asuvat m~ones suures h"arrastemajas. Et onu juures v"a"arikalt esineda, olgu Saumuris, olgu Froidfond’is, oli ta end reisi jaoks ehtinud v"aga koketselt, v"aga rafineeritult, v"aga jumalikult, kui tarvitada s~ona, millesse tol ajal koondusid k~oik m~one asja v~oi isiku t"aiuslikud omadused. Tours’is oli keegi juuksur v"arskelt lokkinud ta ilusaid tumepruune juukseid; seal oli ta ka pesu vahetanud ja v~otnud tarvitusele mustast siidist kaelasideme, mille ta koos "ummarguse kraega kombineeris nii, et see meeldivalt raamis ta v"arsket, naeratlevat n"agu. Pooleldi kinnin"o"obitud reisisaterkuub piirjoonestas h"asti ta taljet ja v~oimaldas n"aha sallina seotud kasmiirvesti, mille all oli veel teine, valge vest. Noormehe uur, mis hooletult oli visatud "uhte taskusse, rippus l"uhikese kuldketiga n"o"opaugu k"uljes. Hallid p"uksid olid n"o"obitavad k"ulgedelt, kus mustad siidtikandid kaunistasid ~omblusi. Charles k"asitses meeldivalt oma jalutuskeppi, mille voolitud kuldnupp ei tumestanud sugugi ta hallide kinnaste v"arskust. Ja l~opuks oli ta sonim"utski oivalise maitsega. Pariislane, ainult k~oige k~orgemasse sf"a"ari kuuluv pariislane v~ois end ehtida selliselt, muutumata seejuures naeruv"a"arseks, vaid andes, "umberp"o"ordult, teatud harmoonilise meeldivuse k~oigile neile t"uhistele pisiasjadele, mida muide kroonis mehine olek, noormehe olek, kellel on uhked p"ustolid, kindel k"asi ja kellele kuulub Anette.

N"u"ud, kui tahate h"asti m~oista Saumuri kodanike ja noore pariislase vastastikust "ullatust ja selgesti n"aha hiilgavat s"ara, mida reisija elegants heitis saali hallidele varjudele ja "uhtlasi tolle perekondliku pildi kujudele, siis p"u"udke kujutleda Cruchot’sid. K~oik kolm nuuskasid tubakat ega hoolinud juba ammugi enam tatitilkadest ja v"aikestest mustadest t"appidest, millega olid "ule k"ulvatud rinnakrooked nende punakollastel s"arkidel, mis olid kortsunud kraedega ja koltunud voltidega. Nende pehmed kaelasidemed t~ombusid varsti p"arast kaela asetamist n"o"orina keerdu. Tohutu suur pesutagavara, mis neil v~oimaldas vaid kord kuue kuu tagant pesu pesta ja seda kappide p~ohjas alal hoida, oli s"u"udi selles, et aeg j"attis pesule oma hallikaid ja luitunud j"algi. Cruchot’d olid s~ona otseses m~ottes ebameeldivuse ja vanadusn~orkuse kehastuseks. Nende n"aod, mis olid niisama n"artsinud nagu nende viimseni "arapeetud riided, niisama kortsunud nagu nende p"uksidki, n"aisid kulunuina, kivinenuina ja moonutatuina. "Uldine lohakus teistegi "ulikondades, mis k~oik olid kuidagi poolikud, ilma v"arskuseta, nagu seda on tavaliselt kehakatted provintsis, kus m"arkamatult j~outakse selleni, et enam ei r~oivastuta ligimese p"arast ja arvestatakse isegi iga kindapaari hinda – see k~oik sobis h"asti Cruchot’de hoolimatusega. Hirm moodide ees oli ainus punkt, milles grass"anistid ja kr"usotiinid omavahel t"aielikult sobisid. Kui pariislane v~ottis oma monokli, et vaadelda saalis olevaid kummalisi esemeid, lae aampalke, puutahveldiste v"arvivarjundeid v~oi punktikesi, mis k"arbsed sinna olid tr"ukkinud ja mille arvust oleks piisanud, et interpunkteerida «Metoodilist ents"uklopeediat» 9 ja «Moniteuri» 10 , t~ostsid lotom"angijad kohe ninad p"usti ja silmitsesid pariislast samasuguse uudishimuga, nagu oleksid nad silmitsenud kaelkirjakut. H"arra des Grassins ja tema poeg, kellele moodsalt riietatud inimese kuju ei olnud tundmatu, "uhinesid ometi naabrite imestusega, olgu siis et nad allusid "uldise arvamuse seletamatule m~ojule v~oi kiitsid selle heaks, "oeldes kaaskodanikele iroonilise muigega: «N"ae, millised on nemad seal Pariisis.» K~oik v~oisid muide vabalt silmitseda Charles’i, kartmata sellega majaperemeest pahandada. Grandet oli s"uvenenud pika kirja lugemisse, mida ta k"aes hoidis, ja v~otnud selleks ainsa k"u"unla laua pealt, hoolimata k"ulalistest ja nende heaolust. Eug'enie, kellele igasugune t"aiuslikkuse tipp, olgu riietuses, olgu isikus, oli t"aiesti tundmatu, arvas n"agevat oma onupojas kuskilt seeravite 11 valdkonnast saabunud olevust. Ta haistis hurmavaina tunduvaid l~ohnu, mida levitas noormehe hiilgav soeng oma v~oluvate lokkidega. Meeleldi oleks ta puudutanud tema ilusate peenikeste kinnaste siidsiledat nahka. Ta kadestas Charles’i v"aikesi k"asi, tema jumet, tema n"aojoonte v"arskust ja ~ornust. Kui l~opuks l"uhidalt summeerida k~oik need muljed, mis too noor peenutseja j"attis harimatusse neiusse, kes pidevalt tegeles sukkade n~oelumisega ning isa riiete parandamisega ja kelle elu oli kulgenud nende r"apaste seinte vahel, selles vaikses t"anavas, kus vaevalt v~ois n"aha "uhte inimest tunni kestel, siis tekitas onupoja n"agemine neiu s"udames sellist peeniharat naudingut, millist p~ohjustavad m~onele noormehele fantastilised naiskujud, mis Westall 12 on joonistanud inglise keepsake’idesse 13 v~oi mis Finden 14 on nii osavasti graveerinud vasesse, et kardad k~oige v"aiksematki hingust, mis need taevalikud ilmutused sunniks haihtuma. Charles t~oi oma taskust esile ninar"atiku, mis oli tikitud tolle suursuguse daami poolt, kes reisis Sotimaal. N"ahes seda ilusat k"asit"o"od, mis andumusega oli tehtud armastusele kadunud tundide jooksul, heitis Eug'enie pilgu oma onupojale, et n"aha, kas too t~oesti m~otleb seda r"atikukest tarvitada. Charles’i k"aitumine, ta liigutused, ta viis tarvitada monoklit, ta teeseldud h"abematus, ta halvakspanu kingituse suhtes, mis rikkale p"arijannale oli nii palju r~o~omu teinud ja mida noormees n"ahtavasti pidas v"a"artusetuks v~oi naeruv"a"arseks, – l~opuks k~oik, mis sokeeris Cruchot’sid v~oi des Grassins’e, meeldis Eug'enie’le nii v"aga, et enne uinumist ta uneles kaua tollest f"o"oniksist onupoegade hulgas.

Numbrite h~oikamine edenes kaunis pikkamisi ja peagi l~opetati m"ang. Pikk Nanon astus tuppa ja "utles valjusti:

«Proua, te peate mulle linu andma, vaja sellele h"arrale ase "ara teha.»

Proua Grandet j"argnes Nanonile. Proua des Grassins lausus siis tasase h"a"alega:

«S"a"astame oma sou’d ja l~opetame m"angu.»

Iga"uks v~ottis oma kaks sou’d vanalt konarlikult alustassilt tagasi ja siis t~ousis kogu seltskond p"usti ning siirdus kamina juurde.

«Kas l~opetasite juba?» k"usis Grandet, panemata kirja k"aest.

«Jah,» vastas proua des Grassins, istudes Charles’i k~orvale.

Eug'enie, keda innustas "uks neist m~otteist, mis tekivad noorte neidude s"udames, kui sinna esmakordselt asub s"ugavam tunne, lahkus saalist, et minna abistama ema ja Nanoni. Oleks teda tol hetkel k"usitlenud m~oni osav pihiisa, oleks Eug'enie k~ohklemata tunnistanud, et ta ei m~oelnud ei emale ega Nanonile, vaid et teda kiusas piinav soov oma onupoja tuba "ule vaadata, seal temast unistada, asetada sinna "ukspuha mida, hoolitseda selle eest, et midagi ei unustataks, teha k~oik, et muuta too ruum nii elegantseks ja puhtaks kui v~oimalik. Eug'enie uskus juba, et ainult tema on suuteline m~oistma oma onupoja soove ja m~otteid. Ja t~oesti, ta saabus just ~oigel hetkel, et t~oendada emale ja Nanonile, et k~oik on veel tegemata, kuna nood juba kavatsesid lahkuda, arvates, et k~oik on tehtud. Eug'enie soovitas Nanonile, et too paneks s"utepanni tuliseid s"usi ja soojendaks nendega voodilinu; ta laotas isiklikult vanale lauale v"aikese linakese ja soovitas tungivalt, et Nanon linakest igal hommikul vahetaks. Ta veenis oma ema, et kaminas on tarvis tuli s"u"udata, ja m~ojutas Nanoni, et viimane tooks ilma isa teadmata suure hunniku puid koridori. Ta jooksis saali, v~ottis "uhest nurgakapist vanaaegse lakitud kandmiku, kadunud vanah"arra de la Bertelli`ere’i p"arandi, hankis veel sealtsamast kuuetahulise kristallklaasi, v"aikese, kullatise kaotanud teelusika, antiikse veekarahvini, millele olid graveeritud amorid, ja asetas k~oik need esemed v~oidur~o~omsalt kaminanurgale. Veerandtunni v"altel oli tal tekkinud rohkem ideesid kui kogu aja jooksul, mis ta maailmas oli elanud.