«Oh, see vana riivatu!» m~otles proua des Grassins endamisi. «Kas ta t~oesti n"aeb mind l"abi?»

«N"aib, et Saumuris ootab mind suur edu,» m~otles Charles, n"o"opides oma saterkuue lahti, asetades k"ae vestip~oue ja suunates pilgu kaugusse, et j"aljendada poosi, mille Chantrey 15 on omistanud lord Byronile.

Isa Grandet’ t"ahelepanematus v~oi, ~oigust "oelda, murelikkus, mis tekkis kirja lugemisel, ei j"a"anud m"arkamata ei notaril ega kohtueesistujal, kes p"u"udsid m~oistatada kirja sisu nende vaevun"ahtavate liigutuste j"argi vanamehe n"aol, mida k"u"unal heledasti valgustas. Viinamarjakasvatajal oli raske s"ailitada oma n"aol tavalist rahulikkust. Muide, iga"uks v~oib kujutleda, kui raske oli teeselda tasakaalukust, lugedes saatuslikku kirja, mis "utles j"argmist:

«Mu vend, sellest on n"u"ud varsti kaksk"ummend kolm aastat m"o"odas, kus me teineteist enam pole n"ainud. Minu abiellumine oli meie viimase kohtumise p~ohjuseks ja p"arast seda me lahkusime teineteisest r~o~omsatena. T~oesti, ma ei v~oinud tol korral aimata, et "uhel p"aeval oled sina ainsaks toeks perekonnale, kelle ~oitsenguks sa siis edu soovisid. Kui sa seda kirja oma k"aes hoiad, ei ole mind enam siin maailmas. Oma endise k~orgepositsiooni p"arast ei suuda ma taluda laostumise h"abi. Ma hoidsin end viimse hetkeni kuristiku "a"arel, lootes ikka veel p"a"aseda. N"u"ud aga on langemine kindel. Minu b"orsimaakleri ja mu notari Roguini "uhtesattunud pankrotid r"o"ovivad mult mu viimased ressursid ega j"ata mulle midagi j"arele. Ma v~olgnen oma kurvastuseks ligi neli miljonit, suutmata pakkuda rohkem kui kaksk"ummend viis protsenti aktivat. Mu laos seisvad veinid kannatavad praegusel hetkel laostava hinnalanguse all, mida p~ohjustab teie saakide rohkus ja k~orge kvaliteet. Kolme p"aeva p"arast "oeldakse Pariisis: «H"arra Grandet oli petis!» Ma poen, kuigi ausana, teotatud surnur"u"usse. Ma r"o"ovin oma pojalt ta ausa nime, mille olen teotanud, ja tema ema varanduse. Ta ei tea sellest veel midagi, too ~onnetu laps, keda ma jumaldan. Meie h"uvastij"att oli v"aga ~orn. Ta ei teadnud ~onneks, et see oli mu elu viimne voogamine, mis avaldus selles jumalagaj"atus. Ehk hakkab ta mind veel "uhel p"aeval sajatama? Mu vend, mu vend, kui kohutav on laste needus! Nemad v~oivad meie needusest vabaneda, ent nende needus on igavene. Grandet, sa oled mu vanem vend, sa oled kohustatud mind kaitsma: tee nii, et Charles ei langetaks "uhtki kibedat s~ona mu hauale! Mu vend, kui kirjutaksin sulle oma vere ja pisaratega, ei tunneks ma mitte nii palju valu, kui leidub selles kirjas; sest siis ma nutaksin, jookseksin verest t"uhjaks, sureksin ega kannataks enam; n"u"ud aga ma kannatan ja vaatan kuivade silmadega surmale n"akku. Sa oled n"u"ud Charles’i isa! Tal ei ole emapoolseid sugulasi, misp"arast – seda sa ju tead. Miks ma ei arvestanud seltskondlikke eelarvamusi? Miks ma alistusin armastusele? Miks abiellusin suurest soost isanda mitteseadusliku t"utrega? Charles’il ei ole enam perekonda. Oh, mu ~onnetu poeg! Mu poeg!..

Kuule, Grandet, ma ei palu sind enda p"arast; muide, su varandus ei ole ehk k"ullalt suur, et taluda kolmemiljonilist h"upoteeki; ent ma palun sind oma poja p"arast! Tea, vennas, ma panin oma k"aed anudes kokku, kui m~otlesin sinule. Grandet, surres usaldan ma Charles’i sinu hooleks. Ma vaatan oma p"ustoleid ilma s"udamevaluta, m~oeldes, et sinust saab mu poja isa. Charles armastas mind v"aga; ma olin nii hea tema vastu, ma ei keelanud talle midagi; ta ei hakka mind sajatama. Muide, k"ull sa n"aed: ta on pehme s"udamega, oma ema moodi, ta ei tee sulle kunagi tuska.

Vaene laps! Harjunud nautima luksust, ei tunne ta "uhtki neist viletsustest, mida meid sundis kannatama meie noorp~olve vaesus… Ja n"u"ud on ta laostunud ning "uksinda! Jah, k~oik ta s~obrad h"ulgavad tema ja mina olen see, kes on k~oigi ta alanduste p~ohjuseks. Ah! oleks mul k"ullalt tugev k"asi, et saata ta "uhe pauguga taevasse tema ema juurde. Milline hullumeelsus!

Ma tulen j"alle tagasi enda ja Charles’i ~onnetuse juurde. Ma l"akitasin ta sinu poole, et teataksid talle ettevaatlikult mu surmast ja saatusest, mis teda ootab. Ole temale isaks, aga heaks isaks! "Ara kisu teda "uhe hoobiga tema j~oudeelust v"alja: sa tapaksid tema. Ma palun teda p~olvili maas, et ta loobuks v~olan~oudeist, mida ta oma ema p"arijana oleks ~oigustatud esitama minu vastu. Ent see on "ulearune palve; tal on ju k"ullalt autunnet ja ta m~oistab, et tema ei tohi astuda mu v~olausaldajate hulka. "Utle, et ta loobuks mu p"arandist ~oigel ajal. Selgita talle selle karmi elu tingimusi, millesse ma tema olen asetanud, ja kui tal siiski s"ailivad ~ornemad tunded minu vastu, siis "utle talle minu nimel, et k~oik ei ole veel tema jaoks kadunud. Jah, t"o"o, mis on p"a"astnud meid kahte, v~oib ka temale tagastada varanduse, mille ma temalt r"o"ovisin, ja kui ta tahab kuulda v~otta oma isa n~ouannet, kes tema p"arast hetkekski tahaks v"aljuda hauast, siis s~oitku ta siit "ara ja mingu Indiasse! Kallis vend, Charles on aus ja vapper noormees. Varusta teda k~oige reisiks vajalikuga ja tea, et ta ennem sureb, kui j"atab sulle tasumata selle esimese p~ohivara, mille sa temale laenad; sest sa ju laenad selle temale, Grandet! Muidu su s"udametunnistus ei annaks sulle rahu. Ah, kui mu laps ei leiaks sinu juures ei abi ega ~ornust, paluksin ma igavesti jumalat, et ta sulle su karmuse eest k"atte maksaks. Kui mul oleks ~onnestunud p"a"asta m~oned v"a"artused, oleks mul k"ull olnud ~oigus anda talle mingisugune summa tema ema varanduse arvel, ent maksukohustused kuu l~opul neelasid k~oik mu rahatagavarad. Mul on raske surra, olles teadmatuses oma lapse saatuse suhtes; oleksin tahtnud tunda p"uhalikke lubadusi su soojas k"aepigistuses, mis mind oleks elustanud, ent mul pole enam aega. Sellal kui Charles reisib, pean ma oma bilansi tegema. Aususega, mis on juhtinud kogu mu "aritegevust, p"u"uan ma t~oendada, et mitte mu eksimused v~oi mu ebaausus polnud mu suure ~onnetuse p~ohjuseks. Eks ole seegi hoolitsemine Charles’i eest? – Jumalaga, mu vend! Saagu sulle osaks k~oik taevased ~onnistused selle suuremeelse hoolduse eest, mille ma sulle usaldan ja mille sa vastu v~otad – ma ei kahtlegi selles! N"u"udsest peale on alati "uks h"a"al, kes palvetab sinu eest selles maailmas, kuhu me k~oik peame "uhel p"aeval minema ja kus mina n"u"ud juba olen.

«Vestlete veel?» k"usis isa Grandet, pannes kirja t"apselt endiste murdjoonte j"argi kokku ja pistes selle oma vesti tasku.

Ta heitis vennapojale tagasihoidliku ja kartliku pilgu, mille taha ta peitis oma erutuse ja kalkulatsioonid.

«Kas olete juba sooja saanud?»

«T"aiesti, kallis onu.»

«Noh, kus on siis meie naised?» "utles Grandet, kes oli juba unustanud, et vennapoeg "o"obib tema juures.

Sel hetkel astusid Eug'enie ja proua Grandet saali.

«Kas k~oik seal "uleval on korras?» k"usis vanamees, olles juba oma rahulikkuse tagasi saanud.

«Jah, isa.»

«Noh, vennapoeg, kui olete v"asinud, siis juhatab Nanon teid teie kambrisse. Muidugi ei ole see m~one moenarri tuba, kuid ehk vabandate meid, vaeseid viinamarjakasvatajaid, kel pole kunagi sou’dki hinge taga. Maksud neelavad k~oik.»

«Me ei taha pealet"ukkivad olla, Grandet,» "utles pankur. «Teil ehk on oma vennapojaga midagi r"a"akida. Soovime teile head ~ohtut! Homseni!»

Nende s~onade juures t~ousis kogu seltskond p"usti ja iga"uks kummardas oma iseloomu kohaselt. Vana notar otsis ukse juurest oma laterna "ules ja s"u"utas selle p~olema, tehes des Grassins’idele ettepaneku nad koju saata. Proua des Grassins polnud ette n"ainud juhtumit, mis selle koosviibimise nii enneaegselt l~opetas, ja tema teener ei olnud veel saabunud.

«Kas teeksite mulle au ja v~otaksite mu k"ae alt kinni, armuline proua?» "utles abee Cruchot proua des Grassins’ile.

«T"anan, h"arra abee. Mul on mu poeg,» "utles proua des Grassins kuivalt.

«Minuga ei tarvitse daamid kompromiteerimist karta,» "utles abee.

«V~ota ometi h"arra Cruchot’ k"asivars,» "utles h"arra des Grassins oma abikaasale.

Abee eemaldus kena daamiga ~oige nobedasti, j~oudes varsti m~one sammu v~orra teistest ette.

«See noormees on v"aga kena, armuline proua,» "utles abee, surudes daami k"asivart. «Jumalaga, korvid, viinamarjal~oikus on l"abi! Peate preili Grandet’ga jumalaga j"atma. Eug'enie saab pariislasele. Kui too n~obu mitte m~onesse pariislannasse armunud pole, siis leiab teie poeg Adolphe temas vastase, kes on k~oige…»