«Ma ei saa midagi otsustada, enne kui olen oma naisega n~ou pidanud.»

Tema naine, kelle ta oli viinud t"aieliku orjuseni, moodustas talle "ariasjus "ulim~onusa kattevarju. H"arra Grandet ei k"ulastanud kunagi kedagi, ei korraldanud enda juures vastuv~otte v~oi l~ounas"o"oke; ta ei l"armitsenud kunagi ja n"ais k~oike kokku hoidvat, isegi liigutusi. Ta ei tekitanud kunagi teiste juures korratust, sest ta austas v"aga eraomandit. Siiski, tasasest h"a"alest ja ettevaatlikust hoiakust hoolimata, oli t"undersepa k~oneviis ja k"aitumine terav, eriti oma kodus, kus ta end v"ahem ohjeldas kui mujal. V"alimuselt oli Grandet viis jalga pikk, masajas, nurgeline, kaheteistk"umne tolli j"ameduste s"a"artega, pahklike kederluudega ja laiade ~olgadega; ta n"agu oli "umarik, p"aevitunud, r~ougearmiline; ta l~oug oli sirge, huultel ei mingit kaarjoont ja hambad olid valged; silmis oli rahulik ja ablas ilme, nagu "oeldakse olevat sisalikul; s"ugavate p~oikjoontega laubal olid paljut"ahendavad m"ugerikud; juuksed, kollakad ja kergelt hallid, olid nagu h~obe ja kuld – m~one nooruki "utluse kohaselt, kes veel ei teadnud, mis kaalus h"arra Grandet’ kohta tehtud m"arkus. J"ameda otsaga ninal oli sinisooneline muhk, milles lihtrahva p"aris ~oigustatud "utluse j"argi peitus ~oelus. N"agu v"aljendas kardetavat kavalust, k"ulma ~oiglust ja egoismi, nagu see on omane inimesele, kes on harjunud koondama oma tundeid ihnsuse nautimiseks; ainus olevus, kellest ta t~oesti midagi pidas, oli ta t"utar Eug'enie, ta ainus p"arija. K"aitumine, kombed, k~onnak – k~oik v"aljendas muide toda usku iseendasse, mis tekib harjumusest olla alati edukas k~oigis oma ettev~otteis. Ehkki h"arra Grandet n"ailikult k"aitus lahkelt ja pehmelt, oli tal siiski raudne iseloom. Ta riietus alati "uhetaoliselt; kes teda n"agi t"ana, n"agi teda s"a"arasena, nagu ta oli juba alates aastast 1791. Ta tugevad kingad k"aisid nahksete rihmadega kinni; igal ajal kandis ta vanutatud villast sukki, l"uhikesi h~obepannaldega j"amedast kastanpruunist kalevist p"ukse, kaherealist kollaste ja punakaspruunide triipudega sametvesti, laia kastanpruuni pikkade h~olmadega sabakuube, musta kaelasidet ja kveekeri k"ubarat. Ta kindad, tugevad nagu m~onel sandarmil, teenisid teda kaksk"ummend kuud, ja et neid puhtaina hoida, asetas ta nad alati erilise kindlakskujunenud liigutusega teatud kohale k"ubara "a"arel. Muud ei teadnud Saumur tema isikust midagi.

Ainult kuuel inimesel oli ~oigus k"ulastada h"arra Grandet’ maja. T"ahtsaim esimesest kolmest oli h"arra Cruchot’ vennapoeg. P"arast tema nimetamist Saumuri esimese astme kohtu eesistujaks lisas too noormees Cruchot’ nimele juurde veel teise nime – de Bonfons – ja tegi k~oik selleks, et Bonfons omandaks "ulekaalu Cruchot’ "ule. Ta juba kirjutaski oma nimena alla C. de Bonfons. Protsessija, kes oli k"ullalt m~otlematu, et nimetada teda h"arra Cruchot’ks, taipas kohtuistungil peagi oma rumalust. Kohtunik soosis neid, kes nimetasid teda h"arra eesistujaks, ent ta kinkis oma k~oige lahkemad naeratused neile meelitajaile, kes kutsusid teda h"arra de Bonfons’iks. H"arra eesistuja oli kolmek"umne kolme aastane ja tema oma oli Bonfons’i (Boni Fontis) 4 m~ois, mis andis seitse tuhat franki aastast sissetulekut; tal oli oodata p"arandust oma notarist onult ja veel teiselt onult, abee Cruchot’lt, kes oli k~orge aukandja Saint-Martin de Tours’i kapiitlis; m~olemad onud teati olevat k"ullaltki rikkad. Need kolm Cruchot’d, keda toetas suur hulk ~oe- ja vennapoegi, kes omakorda olid suguluses umbes kahek"umne selle linna perekonnaga, moodustasid omaette erakonna, nagu vanasti Medicid Firenzes; ja nagu Medicitelgi, nii olid ka Cruchot’del oma Pazzid 5 . Proua des Grassins, kahek"umne kolme aastase poja ema, k"ulastas v"aga hoolega proua Grandet’d, lootes naida oma kalli Adolphe’i preili Eug'enie’ga. H"arra des Grassins, Saumuri pankur, toetas k~ovasti oma naise p"u"udeid, osutades vanale ihnurile alatasa salajasi teeneid ja olles alati ~oigel ajal k"aep"arast. Nendel kolmel des Grassins’il olid samuti oma poolehoidjad – ~oe- ja vennapojad ning ustavad liitlased.

Cruchot’de poolel oli abee, too perekonna Talleyrand 6 , see mees, kes t~ohusalt toetatuna oma notarist venna poolt "agedasti v~oitles pankuriproua vastu, p"u"udes reserveerida rikka p"arandi oma kohtueesistujast vennapojale. See salajane v~oitlus Cruchot’de ja des Grassins’ide vahel, mille hinnaks oli Eug'enie Grandet, huvitas kirglikult Saumuri mitmesuguseid seltskonnakihte. Kas preili Grandet abiellub h"arra kohtueesistujaga v~oi h"arra Adolphe des Grassins’iga? K"asitledes seda probleemi arvasid m~oned, et h"arra Grandet ei anna oma t"utart ei "uhele ega teisele. Endine t"undersepp, keda pureb auahnus, "utlesid nad, ootab vist endale v"aimeheks m~ond Prantsusmaa peeri, keda kolmsada tuhat franki aastast sissetulekut sunniksid leppima k~oigi Grandet’ endiste, praeguste ja tulevaste vaatidega. Teised j"alle vastasid, et h"arra ja proua des Grassins on aadlisoost ja k"ullaltki rikkad, et Adolphe on k~oigiti meeldiv kavaler ja et nii sobiv abielu, kui pole just varuks paavsti vennapoega, tohiks k"ull rahuldada noid t"ahtsusetuid inimesi, meest, keda kogu Saumur oli n"ainud, t"undersepa kaapraud k"aes, ja kes muide oli kandnud punast m"utsi. Arukamad juhtisid t"ahelepanu sellele, et h"arra Cruchot de Bonfons v~oib Grandet’ maja k"ulastada igal kellaajal, kuna tema rivaali v~oetakse seal vastu ainult p"uhap"aeviti. "Uhed v"aitsid, et kuna proua des Grassins on palju l"ahemas s~opruses Grandet’ maja naistega kui Cruchot’d, on tal v~oimalik neile sugereerida teatavaid m~otteid, mis tal varem v~oi hiljem aitavad sihile j~ouda. Teised j"alle vastasid, et abee Cruchot on k~oige osavam meelitaja maailmas ning et naine "uhelt poolt ja munk teiselt poolt – see teeb partii v~ordseks.

«Nad on "uhej~oulised,» "utles "uks Saumuri vaimukaid inimesi. Kohalikud p~oliselanikud, kes olid asjaga rohkem tuttavad, v"aitsid: Grandet’d olevat selleks liiga ettevaatlikud, et lasta varandust oma perekonnast v"alja libiseda; preili Eug'enie Grandet Saumurist abielluvat arvatavasti rikka veinikaupleja ja suur"arimehe Grandet’ pojaga Pariisist. Sellele vastasid nii kr"usotiinid kui grass"anistid:

«Esiteks, vennad ei ole teineteist kolmek"umne aasta jooksul kordagi n"ainud. Ja teiseks, Pariisi Grandet’l on muidugi oma poja suhtes auahned kavatsused. Ta on oma ringkonnavalitsuse esimees, rahvasaadik, kommertskohtu liige, rahvuskaardi kolonel; ta ei tunnistagi oma Saumuri sugulasi ja p"u"uab liituda m~one Napoleoni armust hertsogiseisusse t~ostetud perekonnaga.»

Mida k~oike ei r"a"agitud rikka p"arijanna kohta, kellest oli juttu kogu "umbruskonnas kahek"umne miili kaugusel ja isegi avalikes postvankreis Angers’st kuni Blois’ni! 1811. aasta algul saavutasid kr"usotiinid m"argatavat edu grass"anistide suhtes. Froidfond’i m~ois, mis t"ahelepanuv"a"ariv oma pargi ja imestlusv"a"arse lossi, oma farmide, j~ogede, tiikide ja metsade poolest, k~oik kokku kolm miljonit v"a"art, lasti m"u"ugile, sest noor markii de Froidfond oli sunnitud oma kapitale realiseerima. Notar Cruchot, kohtueesistuja Cruchot ja abee Cruchot, keda aitasid nende poolehoidjad, suutsid "ara hoida m~oisa m"u"ugi v"aikeste osade viisi. Notar s~olmis noore markiiga kasuliku lepingu, tehes talle selgeks, et tuleks alustada arvutuid kohtuprotsesse "uksikosade ostjate vastu, enne kui neilt ~onnestuks v~olguj"a"anud summasid k"atte saada; targem oli m"u"ua see h"arra Grandet’le, maksuv~oimelisele isikule, kes muide oli suuteline tasuma kogu ostuhinna puhtas rahas. Uhke Froidfond’i markisaat langes niisiis h"arra Grandet’ k"u"unte vahele, kes kogu Saumuri suureks imestuseks selle p"arast k~oiki formaalsusi diskontosoodustusega kinni maksis. See tehing "aratas t"ahelepanu nii Nantes’is kui Orl'eans’is. H"arra Grandet s~oitis oma lossi vaatama, kasutades selleks juhuslikku kaarikut, mis oli parajasti sinna tagasiteel. Heitnud uuele omandile peremeheliku pilgu, s~oitis ta j"alle Saumuri, olles kindel, et on paigutanud oma kapitalid viiele protsendile ja hellitades m~otet Froidfond’i markisaati laiendada, koondades selle "umber k~oik teised maaomandid. Siis, et t"aita uuesti oma peaaegu t"uhja kassat, otsustas ta maha v~otta oma metsad ning laaned ja lasta m"u"ugile paplid, mis kasvasid tema heinamaadel.

N"u"ud on kerge m~oista kogu ulatuses v"aljendit «h"arra Grandet’ oma maja»; see oli kahvatu, k"ulm, vaikne elamu, mis asus linnast k~orgemal, varjatuna kindlusem"u"uri varemeist. Kaks sammast ja v~olv, mis moodustasid v"arava, olid nagu majagi ehitatud tufist, valgest lubjakivist, mida leidub Loire’i kaldail ja mis on nii pehme, et tema keskmine iga on vaevalt kakssada aastat. Halvast ilmastikust tekitatud kummalised eba"uhtlased augukesed andsid v"aravapiitadele ja v~olvkaarele ussitanud kivide ilme, mis on omane prantsuse ehituskunstile, ning m~oninga sarnasuse vangla sissek"aiguga. V~olvkaarest "ulalpool asetses k~ovast kivist nikerdatud pikk bareljeef, mis kujutas nelja aastaaega ja mille kujud olid juba kulunud ning p"aris mustad. Bareljeefist k~orgemal oli etteulatuv plint, millel kasvasid mitmesugused juhuslikud taimed: kollased m"u"urin~ogesed, kassitapud, lipuvaarikad, teelehed ja "uks v"aike kirsipuu, juba kaunis k~orge. Massiivsest tammest pruun v"arav oli kuivanud ja t"ais pragusid; ta paistis n~ork ja seisis "uleval terve poltide s"usteemi abil, mis moodustasid s"ummeetrilisi mustreid. Nelinurkne v~ore, v"aike, kuid tihedate varbadega, mis punetasid roostest, asetses jalgv"arava keskkohas ja oli nii-"oelda aluseks haamrile, mis oli kinnitatud sinna r~onga abil ja millega koputati hiiglasuure l~oustliku naelapea pihta. Too haamer, kujult piklik ja sellest liigist, mida meie esivanemad kutsusid kellahaamriks 7 , sarnanes paksu h"u"uum"argiga; uurides teda hoolikalt, oleks m~oni antikvaar v~oinud temalt leida j"algi tollest narrin"aost, mida ta kunagi endast oli kujutanud ja mis pika tarvitamisaja jooksul "ara oli kulunud. L"abi v"aikese v~ore, mis m"a"aratud s~oprade "aratundmiseks kodus~odade ajal, n"agid uudishimulikud pimeda ja roheka v~olvialuse l~opus m~onda lagunenud trepiastet, mis viisid "ules aeda, mida pitoreskselt piirasid paksud niiskust immitsevad, siin-seal kidurate p~o~osastega kaetud m"u"urid. Need m"u"urid olid osa endisest linnavallist, millel asetsesid veel m~onede naabermajade aiad.

Maja alumisel korrusel oli k~oige t"ahtsamaks ruumiks saal, mille sissek"aik asetses v"aravav~olvi all. V"ahe inimesi tunneb saali t"ahtsust Anjou, Touraine’i ja Berry v"aikestes linnades. Saal on "uhtaegu esik, salong, kabinet, buduaar ja s"o"ogituba; ta on koduse elu areen, selle keskpunkt; siin k"ais kohalik juuksur kaks korda aastas h"arra Grandet’l juukseid l~oikamas; siia tulid oma asja~oiendustega talunikud, koguduse ~opetaja, allprefekt, m"oldripoiss. See ruum, mille kaks akent avanesid t"anavale, oli laudp~orandaga; hallid vanaaegsete nikerdustega paneelid katsid seinu; kassettlagi koosnes n"ahtavatest taladest, mis samuti olid halliks v"arvitud; kassettide p~ohjad olid kaetud koltunud savikrohviga. Sarvainest arabeskidega kaunistatud vana vaskne seinakell ilutses kaminasimsil, mis oli tehtud valgeist, halvasti voolitud kividest; kamina kohal asetses rohekas peegel, mille "a"ared olid l~oigatud luipa, et n"aidata klaasi paksust; peeglist h"uppas valgusviirg "ule gooti tr"umoole, mille raam oli kullaga inkrusteeritud terasest. Kaks kullatud vasest kandelaabrit, mis kaunistasid kaminasimsi nurki, teenisid kahte otstarvet: kui neilt v~oeti "ara roosid, mis "uhtlasi t"aitsid k"u"unlapesade aset ja sobisid oma peaharuga vana vasega kaunistatud sinakast marmorist pjedestaali sisse, moodustas too pjedestaal ise lihtsa k"u"unlajala; seda v~ois kasutada v"aikestel vastuv~ottudel. Antiiksed tugitoolid olid kaetud tikandustega, mis kujutasid La Fontaine’i valme; ent seda pidi teadma, kui tahtsid nende sisust aru saada: niiv~ord olid v"arvid luitunud ja n"aod n~oelumisest l"abi torgitud, et vaevalt veel n"ahtavad. Saali neljas nurgas olid kapid, midagi puhvetite taolist, kus "ulemisteks osadeks r"apased riiulid. "Uks vana puumosaiik-kaardilaud, mille "ulemine plaat oli "uhtlasi ka malelauaks, asetses kahe akna vahel. Selle laua kohal oli ovaalne musta "a"arisega baromeeter, mida kaunistasid kullatud puuribad, kus k"arbsed olid nii ohjeldamatult vallatlenud, et kullatisest polnud s"ailinud peaaegu j"algegi. Kamina vastas oleval seinal oli kaks pastellv"arvides n"aopilti, mis pidid kujutama proua Grandet’ vanaisa, vana h"arra de la Bertelli`ere’i, Prantsuse kaardiv"ae leitnandina ja kadunud proua Gentillet’d lamburneitsina. M~olemad aknad olid drapeeritud punasest Tours’i siidist eesriietega, mida paksude topsudega siidn"o"orid "ulal hoidsid. See luksuslik dekoratsioon, mis nii v"ahe sobis Grandet’ harjumustega, oli kaasa saadud maja ostuga, samuti nagu tr"umoo, seinakell, gobel"a"anm"o"obel ja roosipuust nurgakapid. Uksele l"ahema akna all oli ~olgtool, mille jalad olid asetatud puupakkudele, et t~osta proua Grandet’ sellisele k~orgusele, kust ta v~oiks n"aha m"o"odaminejaid. Luitunud metskirsipuust k"asit"o"olauake t"aitis aknaorva, ja Eug'enie Grandet’ v"aike tugitool asetses lauakese k~orval. Viieteistk"umne aasta kestel olid k~oik ema ja t"utre p"aevad m"o"odunud sellel kohal rahulikus pidevas t"o"os, alates aprillist kuni novembrini. Tolle kuu esimesel p"aeval v~oisid nad asuda oma tavalisele kohale kamina juures. Alles siis lubas Grandet saali kaminas tule s"u"udata, ja 31. m"artsil laskis ta selle kustutada, arvestamata esimesi k"ulmasid s"ugisel ja vilusid ilmu kevadel. "Uks v"aike jalasoojendaja, kuhu pandi k"o"ogist saadavaid h~o~oguvaid s"usi, mida pikk Nanon oskas osavasti selleks s"a"asta, aitas proua ja preili Grandet’l "ule saada jahedamaist hommikuist ning ~ohtuist aprilli- ja oktoobrikuus. Ema ja t"utar hoidsid terve maja pesu korras, ja nad tegid seda t~oelist lihtinimese t"o"od nii kohusetundlikult kogu p"aeva l"abi, et kui Eug'enie tahtis oma emale tikkida m~ond kraekest, oli ta selleks sunnitud tarvitama tunde oma magamisajast ja petma isa, et saada k"u"unalt. Juba pikemat aega jagas ihnur jaop"arast k"u"unlaid nii t"utrele kui pikale Nanonile, samuti jagas ta ise hommikuti v"alja leiva ja muud toiduained p"aevaseks tarviduseks.

Pikk Nanon oli vist k"ull ainuke inimlik olend, kes suuteline taluma oma peremehe despotismi. Kogu linn kadestas h"arra ja proua Grandet’d tema p"arast. Pikk Nanon, keda kutsuti nii ta k~orge kasvu p"arast, mis k"u"undis viie jala kaheksa tollini, oli Grandet’ teenistuses juba kolmk"ummend viis aastat. Ehkki tema palgaks oli k~oigest kuusk"ummend liivrit, peeti teda siiski Saumuri k~oige rikkamaks majateenijaks. Need kuusk"ummend liivrit, mis kolmek"umne viie aasta jooksul olid aina kasvanud, v~oimaldasid tal hiljuti paigutada neli tuhat liivrit notar Cruchot’ juurde eluaegse pensioni kindlustamiseks. See pika Nanoni kauaaegse ja p"usiva kokkuhoiu tulemus n"ais hiiglaslikuna. Iga majateenija, n"ahes, et vaesel kuuek"umneaastasel naisel on leib vanadusp"aeviks kindlustatud, oli kade, m~otlemata raskele orjat"o"ole, millega see oli saavutatud. Kahek"umne kahe aastasena ei ~onnestunud vaesel t"utarlapsel kellegi juures kohta leida, sest ta v"alimus oli niiv~ord eemalet~oukav; ent see suhtumine oli t"aiesti eba~oiglane: m~one kaardiv"aegrenaderi ~olgadele panduna oleks too n"agu olnud imetlusv"a"arne; kuid iga asi, nagu "oeldakse, peab olema parajal kohal. Sunnitud lahkuma mahap~olenud talust, kus ta oli olnud lehmakarjuseks, saabus Nanon Saumuri ja hakkas siin teenistust otsima, innustatuna k~oikumatust julgusest, mis ei tagane millegi ees. H"arra Grandet kavatses tol ajal abielluma hakata ja tahtis endale majapidamist sisse seada. Ta pilk j"ai peatuma just tollel t"udrukul, keda iga ukse juurest tagasi saadeti. Osates endise t"undersepana hinnata kehalist j~oudu, aimas ta kasu, mida v~ois saada "uhelt naisolevuselt, kes oli voolitud nagu Hercules ja seisis nii tugevasti jalgadel nagu kuuek"umneaastane tamm juurtel, kes oli tugev puusadest, laia seljaga, kel olid veovoorimehe k"aed, k~oikumatu ausus ja puutumatu neitsilikkus. Ei soolat"u"ukad, mis katsid seda s~ojakat n"agu, ei telliskivipunane n"aojume, ei soonilised k"asivarred ega Nanoni armetud riider"abalad hirmutanud t"underseppa, kes oli tollal veel neis aastates, kus s"uda tuikab. Ta muretses vaesele t"udrukule riided ja jalatsid, andis talle s"u"ua ja palka ning rakendas ta t"o"ole, kohtlemata teda "uleliia karmilt. N"ahes nii lahket suhtumist, nuttis pikk Nanon salaja r~o~omu p"arast ja kiindus siiralt t"undersepasse, kes muide teda feodaalselt ekspluateeris. Nanon tegi k~oik: keetis s"u"ua, pesi leelisega pesu, tassis selle loputamiseks ~olal Loire’i "a"arde ja hiljem j"alle koju tagasi; ta t~ousis koidikul ja l"aks hilja magama; ta toitis k~oiki viinamarjakorjajaid saagikoristamise ajal ja vaatas t"o"oliste j"arele; ta kaitses nagu truu koer oma peremehe varandust; et ta usaldas oma isandat pimedalt, alistus ta t~orkumatult tema k~oige veidramaile tujudele. P"arast kuulsat 1811. aastat, mil saagikoristamine kuulmatuid pingutusi n~oudis, otsustas Grandet, kahek"umneaastase laitmatu teenistuse j"arel, kinkida Nanonile oma vana taskukella; see oli ainus kingitus, mis Nanon temalt kogu selle aja jooksul oli saanud. Ehkki Grandet tavaliselt loovutas Nanonile oma vanad kingad (need olid viimasele parajad), oleks m~ottetu pidada Grandet’ kingadest saadavat tulu kingituseks: nii tugevasti olid nad kulunud. Puudus tegi selle vaese t"udruku nii ihnsaks, et Grandet hakkas teda l~opuks armastama nagu armastatakse koera, ja Nanon oligi lasknud endale kaela panna okkalise kaelarihma, mis teda enam ei torganudki. Kui Grandet veidi liiga kokkuhoidlikult leiba l~oikas, ei nurisenud Nanon selle "ule; ta jagas r~o~omsalt h"ugieenilist tulu, mida v~oimaldas majas valitsev karm reziim, majas, kus keegi kunagi haigeks ei j"a"anud.