Nanon kuulus perekonda; ta naeris siis, kui Grandet’gi naeris; ta jagas "uhes temaga k"ulma ja sooja, kurbust ja t"o"oraskust. Kui palju armast vastutasu peitus selles v~ordsuses! Kunagi ei olnud peremees teenijale ette heitnud puu alt v~oetud virsikuid v~oi ploome.

«Noh, lase hea maitsta, Nanon!» "utles Grandet tavaliselt Nanonile aastail, mil oksad paindusid vilja all, nii et talunikud olid sunnitud seda sigadele s"o"otma.

Maat"udrukule, kes lapsep~olves oli n"ainud vaid halba kohtlemist, vaesele, kes oli armu poolest "ules korjatud, tundus isa Grandet’ kahem~otteline naer p"aikesekiirena. Muide, Nanoni lihtne s"uda ja kitsas aju v~oisid sisaldada ainult "uhte tunnet ja "uhte m~otet. Kogu kolmek"umne viie aasta v"altel n"agi ta end ikka j"alle saabuvat palja jalu ja r"abaldunud riietes h"arra Grandet’ t"o"okoja ette ja kuulis ikka j"alle, kuidas t"undersepp talle "utles: «Mida te vajate, mu kullake?», ning ta t"anutunne oli alati v"arske ja uus. M~onikord m~otles Grandet sellele, et too vaene olend pole kunagi kuulnud v"ahematki meelituss~ona, et tal pole aimugi neist ~ornadest tunnetest, mida sisendab naine, et ta v~oib "uhel p"aeval jumala ette ilmuda veelgi s"u"utumana kui neitsi Maarja ise, ja siis "utles Grandet, haaratud kaastundest oma "ummardaja vastu:

«Vaene Nanon!»

Sellele h"u"uatusele j"argnes alati seletamatu pilk, mille vana "ummardaja heitis oma isandale. Too s~ona, mida korrati aeg-ajalt, moodustas juba ammugi katkestamatu s~oprusahela, millele iga h"u"uatus lisandas "uhe l"uli. Selles kaastundes, mis peitus Grandet’ s"udames ja mis vanapiiga poolt t"anulikult vastu v~oeti, oli midagi m~oistmatult jubedat. See ihnuri julm kaastunne, mis "aratas vana t"undersepa s"udames tuhat r~o~omu, oli Nanonile kogu tema ~onneks. Kes teine oskaks n~onda "oelda: «Vaene Nanon!» Jumal tunneb oma ingleid nende h"a"ale varjunditest ja sellest, kuidas nad teisi salaja kahetsevad. Saumuris oli suur hulk perekondi, kus teenijaid koheldi palju paremini, ent pererahval polnud sellest mingit r~o~omu. Sealt siis too "utlus: «Mis need Grandet’d ometi teevad oma pikale Nanonile, et too neisse nii kiindunud on? Ta l"aheks nende eest kas v~oi tulle!» Nanoni k"o"ok, mille v~oretatud aknad olid vastu hoovi, oli alati puhas, korras, k"ulm, t~oeline ihnuri k"o"ok, kus midagi ei raisata. Kui Nanon oli riistad puhtaks pesnud, l~ounas"o"ogi j"a"anused "ara pannud ja tule kustutanud, lahkus ta k"o"ogist, mida kitsas koridor saalist lahutas, ja siirdus pererahva juurde kanepit ketrama. "Uhestainsast k"u"unlast j"atkus tervele perekonnale kogu ~ohtuks. Teenija magas koridori l~opus, "uhes urkas, kuhu vaevu tungis p"aevavalgus. Tema tugev tervis lubas tal kahjustamatult elada selles punkris, kust ta v~ois kuulda v"ahematki kr~obinat, t"anu s"ugavale vaikusele, mis valitses majas "o"osel ja p"aeval. Nanon pidi magama vaid "uhe k~orvaga nagu politseikoer ja puhkama valvates.

Elamu teisi osi kirjeldatakse "uhenduses selle jutu s"undmustikuga; muide, visand saalist, kus hiilgas Grandet’ perekonna kogu luksus, laseb juba ette aimata "ulemiste kordade lagedust.

Aastal 1819 "uhel hilisel ~ohtupoolikul novembrikuu keskpaiku s"u"utas pikk Nanon esimest korda kaminas tule. S"ugis oli v"aga kena olnud. K"aesolev p"aev oli h"astituntud pidup"aevaks kr"usotiinidele ja grass"anistidele. K~oik kuus vastast pidid varsti saabuma, varustatud k~oige vajalikuga, et kohtuda saalis ja seal "uksteist s~opruset~oendustega "ule trumbata. Hommikul oli kogu Saumur n"ainud, kuidas proua ja preili Grandet l"aksid Nanoni saatel oma koguduse kirikusse missale, ja iga"uhele oli siis meenunud, et t"ana oli preili Grandet’ s"unnip"aev. Kalkuleerides aega, millal l~ounas"o"ok l~opeb, tahtsid notar Cruchot, abee Cruchot ja h"arra C. de Bonfons j~ouda p"arale enne des Grassins’e, et preili Grandet’d esimestena ~onnitleda. K~oigil kolmel olid kaasas tohutud lillekimbud, nopitud nende isiklikest v"aikestest kasvumajadest. Kohtueesistuja lillekimbu varre "umber oli leidlikult m"ahitud kuldsete narmastega valge siidlint. Hommikul, nagu tavaliselt Eug'enie s"unni- ja nimep"aevadel, oli h"arra Grandet astunud oma t"utre tuppa, kui see veel voodis oli, ja andnud talle pidulikult "ule oma isaliku kingituse, mis juba kolmteist aastat j"arjest koosnes "uhestainsast haruldasest kuldrahast. Proua Grandet kinkis harilikult oma t"utrele vastavalt vajadustele "uhe talve- v~oi suvekleidi. Need kaks kleiti ja kuldrahad, mis Eug'enie sai oma isalt uueks aastaks ja nimep"aevaks, moodustasid tema v"aikese, umbes saja ek"u"u suuruse sissetuleku, mida Grandet teda heameelega n"agi s"a"astvat. Eks olnud see vaid raha "uhest kaukast teise paigutamine ja nii-"oelda oma t"utre ning p"arija ihnsaks ~opetamine! Vahel p"aris ta Eug'enie’lt aru tema varanduse kohta, mida omal ajal la Bertelli`ere’id oma annetusega olid suurendanud, ja "utles talle:

«Sellest saab sinu «kaasavaratosin».»

«Kaasavaratosin» on muistne komme, mis veel praegugi on j~ous ja p"uhalikult s"ailinud m~oningais provintsides Prantsusmaa s"udames. Kui Berrys v~oi Anjous noor neiu abiellub, on tema enda v~oi ta noormehe perekond kohustatud talle kinkima kukru, milles vastavalt perekonna j~oukusele leidub kas "uks tosin v~oi kaksteist tosinat v~oi sada tosinat h~obe- v~oi kuldraha. Ka k~oige vaesem lamburneitsi ei abielluks ilma «kaasavaratosinata», olgu see siis koostatud kas v~oi lihtsaist sou’dest. Veel praegugi r"a"agitakse Issoudunis mingisugusest «kaasavaratosinast», mille oli saanud "uks rikas p"arijanna ja mis sisaldas sada nelik"ummend neli kuldportugiisi. Paavst Clemens VII, Katariina Medici onu, kinkis viimasele tema abiellumise puhul Henri II-ga tosina v"aga k~orgev"a"artuslikke antiikseid m"alestusrahasid puhtast kullast.

L~ounas"o"ogi ajal oli isa r~o~omus, kui n"agi, et Eug'enie on uues kleidis palju kenam, ja h"u"udis:

«Et t"ana on Eug'enie s"unnip"aev, siis s"u"utame kaminas tule! See toob ~onne.»

«Preili l"aheb sel aastal mehele, see on kindel,» "utles pikk Nanon ja viis "ara "ulej"a"agi hanest, tollest t"underseppade faasanist.

«Ma ei n"ae tema jaoks Saumuris "uhtki partiid,» vastas proua Grandet, heites oma abikaasale argliku pilgu, mis, arvestades tema aastaid, r"a"akis selgesti tollest abieluorjusest, mille all see vaene naine "agas.

Grandet silmitses oma t"utart ja h"u"udis l~obusalt:

«See laps saab t"ana juba kahek"umne kolme aastaseks; vaja varsti tema eest t~osiselt hoolitsema hakata.»

Eug'enie ja ta ema vahetasid omavahel m~oistva pilgu.

Proua Grandet oli kuivetanud ning k~ohn naine, kollane nagu kreeta ~oun, kohmakas ja pikaldane, "uks neid naisi, kes n"aivad selleks loodud olevat, et neid t"uranniseeritaks. Tal olid suured kondid, suur laup, suured silmad ja esimesel pilgul n"ais ta sarnanevat k"asnunud puuviljaga, millel pole enam ei maitset ega mahla. Ta hambad olid mustad ja harvad, ta suu kortsuline, ta l~oug aga oma kujult selline, et seda oleks v~oinud puukinga ninaks pidada. See oli tubli naine, t~oeline la Bertelli`ere. Abee Cruchot oli osanud talle m~onel puhul "oelda, et ta kunagi olevat kaunis kena olnud, ja ta uskus seda. Ingellik ~ornus, saatusele alistumine nagu putukal, keda lapsed piinavad, haruldane vagadus, rikkumatu hingeline tasakaal ja hea s"uda sundisid iga"uhte teda haletsema ja austama. Tema abikaasa ei andnud talle kunagi "ule kuue frangi ta pisiv"aljaminekuiks, ehkki see naine oma kaasavara ja p"arandite kaudu oli toonud Grandet’le "ule kolmesaja tuhande frangi kapitali. Kuigi v"alimuselt naeruv"a"arne, tundis proua Grandet nii s"ugavat alandust oma s~oltuvusest ja orjusest, millele tema pehme s"uda ei lubanud vastu hakata, et ta kunagi ei palunud endale "uhtegi sou’d ega teinud v"ahimatki m"arkust aktide kohta, mis notar Cruchot talle allakirjutamiseks esitas. Too rumal salajane uhkus, too pidevalt Grandet’ poolt solvatud ja hindamata j"aetud hinge~oilsus m"a"arasid selle naise k"aitumise. Proua Grandet riietus eranditult rohekasse levantiinkleiti, mille kestvust ta oskas pikendada ligikaudu aastani; ta kandis suurt valget puuvillast r"atikut ning ~olgk"ubarat ja peaaegu alati oli tal mustast taftist p~oll ees. Lahkudes harva oma korterist, kulutas ta v"ahe kingi. Tal ei olnud enda suhtes "uldse mingisuguseid soove. Grandet, kes vahel oli haaratud hingepiinast, meenutades, et oli juba m"o"odunud hulk aega sellest, kui ta viimati oli andnud naisele kuus franki, eraldas temale tavaliselt «n~oelaraha» oma aastasaakide m"u"umisel. Need neli v~oi viis luidoori, mis proua Grandet sai m~one hollandlase v~oi belglase kaudu, kes omandas Grandet’ viinamarjal~oikuse, moodustasid l~oviosa tolle naise aastasest sissetulekust. Ent kui ta oli k"atte saanud oma viis luidoori, s~onas ta abikaasa sageli, nagu oleks neil olnud "uhine rahakott: «Kas sa saaksid mulle laenata m~oned sou’d?» – ja vaene naine, ~onnelik, et v~ois midagi teha tolle mehe heaks, keda tema pihiisa esitas talle nagu ta isandat ja peremeest, tagastas ihnurile talve jooksul nii m~onegi ek"u"u oma «n~oelarahast». Kui Grandet v~ottis taskust sajasou’se raha, mis oli m"a"aratud tema t"utre igakuiseks v"aljaminekuks niidi, n~oelte ja tualeti pisiasjade peale, ei unustanud ta kunagi, juba vestitaskut kinni n"o"opides, naiselt k"usida:

«Ja sina, ema, kas sina ka soovid midagi?»

«Mu s~ober,» vastas proua Grandet, haaratud emaliku v"a"arikuse tundest, «eks me seda veel n"ae.»

Asjatu suuremeelsus! Grandet uskus, et ta on v"aga helde oma naise suhtes. Filosoofid, kes kohtavad inimesi nagu Nanon, proua Grandet ja Eug'enie, peaksid ~oigustatult uskuma, et iroonia on saatuse "uks p~ohilisi iseloomujooni.

P"arast l~ounas"o"oki, kus esmakordselt oli juttu Eug'enie abiellumisest, l"aks Nanon h"arra Grandet’ tuppa, et tuua sealt pudel musts~ostralik"o"ori; alla tulles pidi ta peaaegu kukkuma.

«Oh sa lojus!» "utles talle peremees. «Kas sina siis ka k"apuli kukud nagu iga teinegi!»

«H"arra, see on teie trepiastme s"u"u: ta logiseb.»

«Nanonil on ~oigus,» "utles proua Grandet. «Te oleksite selle juba ammu pidanud "ara parandada laskma. Eile oleks Eug'enie seal peaaegu oma jala "ara nikastanud.»

«Vaata,» "utles Grandet Nanonile, n"ahes teda kahvatuna, «et t"ana on Eug'enie s"unnip"aev ja sa oleksid peaaegu kukkunud, siis v~ota "uks v"aike klaasike musts~ostralik"o"ori: see kosutab sind.»