«T~oepoolest, selle olen ma k"ull "ara teeninud,» "utles Nanon. «Minu asemel oleks iga teine pudeli katki teinud; mina aga vigastaksin ennemini oma k"u"unarnukki, kui laseksin pudeli kukkuda.»

«Vaene Nanon!» "utles Grandet, kallates talle lik"o"ori.

«Kas sa said haiget?» k"usis Eug'enie, silmitsedes Nanoni huviga.

«Ei, ma sain ju ristluude najale pidama j"a"ada.»

«Ilus – et t"ana on Eug'enie s"unnip"aev,» "utles Grandet, «siis parandan teile teie trepiastme "ara. Teie ju ei oska "ukski astuda sinna nurka, kus aste veel peab.»

Grandet v~ottis k"u"unla, j"attes oma naise, t"utre ja teenija vaid kaminatule valgusele, mis leegitses kaunis heledasti, ja l"aks k"o"oki, et tuua sealt laudu, naelu ja t"o"oriistu.

«Kas teile on abi vaja?» h"u"udis Nanon, kuuldes Grandet’d trepil kolistavat.

«Ei, ei! Ma tunnen seda t"o"od,» vastas endine t"undersepp.

Sellal kui Grandet isiklikult parandas oma pehkinud treppi ja hoogsalt vilistas, meenutades oma noorusaastaid, koputasid kolm Cruchot’d v"arava pihta.

«Kas see olete teie, h"arra Cruchot?» k"usis Nanon, vaadates l"abi v"aikese v~ore.

«Jah,» vastas kohtueesistuja.

Nanon avas jalgv"arava, ja kaminatule valgus, mis peegeldus v~olvil, v~oimaldas kolmel Cruchot’l saali sissek"aigu "ules leida.

«Ah, teie olete siis ~onnesoovijad,» "utles Nanon, haistes lillel~ohna.

«Vabandust, mu h"arrad!» h"u"udis Grandet, tundes "ara oma s~oprade h"a"aled. «Tulen kohe teie juurde! Ma ei ole uhke, k~obin ise oma trepiastet.»

«T"o"otage aga edasi, h"arra Grandet! Omas kodus on s"oep~oletajagi peremees,» "utles kohtueesistuja ~opetlikult, naerdes "uksip"aini oma vihje "ule, mida keegi ei m~oistnud.

Proua ja preili Grandet t~ousid p"usti. Kohtueesistuja kasutas pimedust ja "utles Eug'enie’le:

«Lubage mul, armuline preili, soovida teile teie t"anasel s"unnip"aeval palju ~onnelikke aastaid ja head tervist, nagu te seda olete nautinud seni.»

Ta andis "ule suure lillekimbu, mis oli koostatud Saumuri kohta haruldastest lilledest; siis surus neiu k"u"unarnukke ja suudles teda sellise galantsusega m~olemale poole kaelale, et Eug'enie’l hakkas h"abi. Kohtueesistuja, kes sarnanes suure roostetanud naelaga, arvas, et nii toimubki ~oige kurameerimine.

«"Arge laske end segada,» "utles Grandet tuppa astudes. «Kui on pidu, siis olgu pidu, h"arra kohtueesistuja!»

«Koos armulise preiliga,» vastas abee Cruchot, kes samuti oli varustatud lillekimbuga, «on k~oik p"aevad minu vennapojale pidup"aeviks.»

Abee suudles Eug'enie k"att. Mis puutub notar Cruchot’sse, siis too suudles t"utarlast lihtsalt m~olemale p~osele ja "utles:

«Kuidas ta meil k"ull kasvab! Iga aasta kaksteistk"ummend kuud.»

Asetanud k"u"unla kaminale kella ette, "utles Grandet, kes ei loobunud nii kergesti oma naljast ja kordas seda t"u"utuseni, kui see talle oli hakanud meeldima:

«Et t"ana on Eug'enie s"unnip"aev, siis s"u"udakem k"u"unlad!»

Ta eemaldas hoolikalt kandelaabrite harud, asetas kummalegi pjedestaalile k"u"unlapesa, v~ottis Nanoni k"aest uue, paberi sisse keerutatud k"u"unla, torkas pessa, seadis kindlalt seisma, l"aitis ja istus siis oma naise k~orvale, silmitsedes vaheldumisi s~opru, t"utart ja kaht k"u"unalt. Abee Cruchot, v"aike lihav mehike punaka sileda parukaga ja kavala vanaeideliku n"aoga, sirutas oma tugevates h~obepannaldega kingades jalgu ja "utles:

«Kas des Grassins’id pole veel tulnud?»

«Veel mitte,» lausus Grandet.

«Aga kas neid on oodata?» k"usis vana notar, krimpsutades n"agu, mis oli r~ougearmidest auklik nagu vahukulp.

«Ma arvan k"ull,» vastas proua Grandet.

«Kas viinamarjakoristamine on teil juba l~opetatud?» k"usis kohtueesistuja de Bonfons Grandet’lt.

«Jah, k~oikjal!» vastas vana viinamarjakasvataja ning t~ousis p"usti, et k~ondida piki tuba edasi-tagasi, kergitades rinnakorvi sama uhkusega, mida oli t"ais tema s~ona «k~oikjal».

Koridori kaudu silmas ta "akki l"abi lahtise k"o"ogiukse pikka Nanoni, kes istus pliidi juures; ta oli s"u"udanud k"u"unla ja valmistus k"o"ogis ketrama, et s"unnip"aevak"ulalisi mitte segada.

«Nanon,» "utles Grandet koridori astudes, «kustuta kohe tuli pliidi alt ning k"u"unal ja tule meie juurde! Pagana pihta, saalis on k"ullalt ruumi meie k~oikide jaoks.»

«Aga, h"arra, teile tuleb k~orgest soost k"ulalisi.»

«Kas siis sina neid ei v"a"ari? K~oik nad p"arinevad ju Aadamast nagu sinagi.»